aprilliks 1994 c. aprilliks 1993 4. Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a. põllumajandustoodangu vähenemine b. raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c. tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5. Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a. paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b. linnades valitseb suur tööpuudus c. riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6. Euroopa Liidu praeguse põllumajanduspoliitika peamiseks algpõhjuseks oli a. tööstuse vajadus täiendava tööjõu järele b. põllumajanduse tootmismahtude suurendamise vajadus c. hirm põllumajanduspiirkondades poliitiliste äärmuste tekkimise ees 7. Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a. odavast Idast kallisse läände b. kallist läänest odavasse itta c
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
GLOBALISEERUMINE MAJANDUSES Globaliseerumine majanduses Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Ideoloogia aspektis on globaliseerumine seotud misjoniga, erinevate ideoloogiate taotlusega saada kõigi ideoloogiaks. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks ...
- piirangud rahvusvahelise oht kaotada strateegia kontrolli toote MÕISTEKAART VÄLISTURULE SISENEMISEKS koordineerimisel kvaliteedi ja + teeninduse üle ...
Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastat...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis ..........................................................................
Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendami...
Üldtaust Mercosur (Brasiilia, Argentiina, Uruguay, Paraguay) loodi 1991. aastal, et saavutada EL-i eeskujul regioonisisene integreerumine. 2006. aastal liitus Mercosuriga varasem Andide Ühenduse liige Venezuela. Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud. Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel kolmandate maadega. Omavaheline kaubakäive on aastail 1991-1997 kasvanud 4 korda. MERCOSUR-i liikmesmaade edu on aluseks tema laienemisele. Mercosur hõlmab 70% Lõuna-Ameerika pindalast, elanikkonnaga üle 200 miljoni inimese ning tema sisemine kogutoodang on umbes 900 miljardit dollarit aastas. Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud. Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel k...
SISSEJUHATUS Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. ( Purju 1998 ) Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing. Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile...
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandupoliitika õppetool TÖÖPOLIITIKA EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Referaat Majanduspoliitikas Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Tööpoliitika olemus...................................................................................................................4 Eesti tööpoliitika....................................................................................................................5-9 Eesti tööpoliitika tänasel päeval..........................................................................................5-...
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;
TTP0010 Majanduspoliitika eksamiküsimused 2014/2015. õppeaastal 1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Nende endi pädevus; Kehtiv poliitiline kord; Huvigrupid. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse määrast ning selle muutumisest ajas. Konkurents garanteerib, et kaupu toodetaks efektiivselt ja pakutaks odavaima võimaliku hinnaga
situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78.Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad a) argiteadmised; b)ettekirjutused käitumise kohta; c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79.Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad a)tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele; b)märgid ja sümbolid; c)ideoloogiad, müüdid, usundid. 6. Kvantitatiivne majanduspoliitika a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi; b)on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele; on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid 33.Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on a)uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c)poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 93.Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism;
Kui avalike hüviste tootmine paisuva bürokraatia tõttu kasvab, muutuvad kaod üha suuremaks. Bürokraatial on kalduvus paisuda ja muutuda ebaefektiivseks. Läbirääkimised - Eri sots gruppide läbirääkimised. (nt tööandjate ja töövõtjate esindajad teevad otsuseid läbi rääkides, mitte grupiti eraldi - tulemuseks on mõlemaid pooli rahuldav kompromiss). On võimalik, et sellise kompromissi kulud peavad jääma kellegi kanda. 5.Sotsiaalsed väärtused majanduspoliitika eesmärkidena MP peamiste eesmärkide leidmisel on lihtsaim moodus kasutada üldtunnustatud sots. väärtusi, mida valdav enamus kodanikest omaks peab: Vabadus - igaühe vabadus määrata omale eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks. Individuaalne vabadus väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust. Õiglus - ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Aga ka õigus seaduse ees: kõigil
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta
c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus c riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6 Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a odavast Idast kallisse läände b kallist läänest odavasse itta c suhteliselt odavast lõunast suhteliselt kallisse põhja 7 Euroopa Liidu regionaalpoliitiline programm Europe 2000 konstanteerib, et tulevikus koondub põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse a 60% b 75% c 85%
Vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitsekulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne. Põllumajandustootjad on sügavalt veendunud, et riik on kohustatud neid eelarvest toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. 2. Mis piiravad majanduspoliitika väljatöötajate ja elluviijate võimalusi? Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad ei ole oma otsustustes vabad. Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus; kehtiv poliitiline kord; huvigrupid. Ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult vastu võtta. Institutsioonid ja ühiskondliku otsustusprotsessi reeglid on lühiajaliselt muutumatud.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Karl Agapuu EP-2 EV KALANDUSPOLIITIKA uurimus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ELi ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA........................................................................4 1.1. ELi kalavarude majandamine.................................................................................4 1.2. Kalavarude majandamine.......................................................................................5 1.3. Piirkondadeks jaotamine.........................................................................................5 1.4. Mõju kalamassidele................................................................................................7 2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE E...
c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus c riiklik majanduspoliitika takistab linnastumist 6 Põllumajandustoodang liigub käesoleval ajal Euroopas a odavast Idast kallisse läände b kallist läänest odavasse itta c suhteliselt odavast lõunast suhteliselt kallisse põhja 7 Euroopa Liidu regionaalpoliitiline programm Europe 2000 konstanteerib, et tulevikus koondub põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse a 60% b 75% c 85%
hetkel juba toimiv GMO. Kindlasti ka tulevikus saavutatav tehnoloogia areng selles valdkonnas (ümbertöötlemine, teatud toiduainete avastamine loodusest, liigid). "Roheline revolutsioon": uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamine, aga kogu protsess võtab kaua aega. Veel aitaks ülemaailmse toiduvarude süsteemi loomine (ÜRO) ja mitmekesisus Euroopa põllumajanduses. Ida- Aasias on asjad liikunud paremuse poole. Aitaks ka ÜPP ehk ühise majanduspoliitika arendamine. Eesti võimalused ja ohud ning EL tegevusest lühidalt Meie väikest siseturgu mõjutab tugevalt maailmaturg. Seega oleme tugevalt sõltuvuses kogu maailma majanduse käekäigust. Majanduslikult efektiivne oleks küll põllumajandustooteid importida (kuna Eesti kliima ei soodusta põllumajandust), kuid 100%-selt teiste riikide peale lootma ka ei saa jääda. Kriisiolukorras (riigid, kust imporditakse) peaks olema ikkagi riik suuteline toitma oma
Sotsiaalsed võrgustikud Mikk Mäesepp 095753 01.12.2010 Mikk Mäesepp 1 Kava Ø Sotsiaalne võrgustik Ø Sotsiaalvõrgu põhiobjektid Ø Kuus eraldavat sammu Ø Sotsiaalse kapitali väärtus Ø Funktsioonipõhine jaotus Ø Klassikaline interneti sotsiaalvõrgu platvorm Ø Mida sotsiaalvõrgu haldaja ise sellest kõigest võidab Ø Fakte interneti võrgustike kohta Ø Affiliate marketing 01.12.2010 Mikk Mäesepp 2 Sotsiaalne võrgustik Sotsiaalne võrgustik on suhete võrgustik, mis ühel inimesel on teiste inimestega ja nendest inimestest moodustunud gruppidega, mis omakorda koosnevad inimestest, kel on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse. 01.12.2010 Mikk Mäesepp 3 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Aleksandr Najanzin ALKOHOLISÕLTUVUS Referaat Õppejõud: Kaja Lutsoja Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 1.ALKOHOL JA RASEDUS............................................................................... 2.ALKOHOLISM............................................................................................