4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandus
võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Infot toodab majandusarvestus tarbijatele kahel eesmärgil: a) otsuste tegemiseks ettevõttes või b) aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Infotarbijad võivad olla väga erinevad ja seetõttu on ka vajadused erinevad: • Omanikud vajavad infot vara kasutamise ja oma osaluse tuluteenimise kohta. • Juhtkond vajab infot tegevuse kavandamiseks ja tulemuste hindamiseks. • Töövõtjad on huvitatud infost töötasustamise kohta, vajadus hinnata ettevõtte võimet
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuv
kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Läbi aegade on kasutusel olnud mitmesuguseid raamatupidamise süsteeme. Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad itaalia, saksa, prantsuse- inglise ja ameerika süsteemid. 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandussündmuste andmete identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist eesmärgiga võimaldada infotarbijatel langetada juhtimisotsuseid. Infot toodab majandus-arvestus tarbijatele kahel eesmärgil:
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõt
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu.........................................................................................................................10 3.2. Raha ja raha ekvivale
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE 21-33 Kasumiaruande üldreegl
Kõik kommentaarid