Maja ja Niiskus (1)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Maja ja Niiskus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja Niiskus Referaat Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 TAVALINE VESI Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett.

Ehitus alused

5

docx

Maja ja niiskus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja niiskus Referaat Koostas: Kait Trumm V-09 Pärnu 2010 Sisukord Kõik laguneb aja jooksul...............................................lk 3 Niiskuse liikumine.........................................................lk 3 Niiskus materjalides...

Ehitusviimistlus

24

docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused: arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud välitingimustes Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks. Statsionaarne arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis püsivates keskkonnatingimustes. Dünaamiline arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis muutuvates keskkonnatingimustes. (Realsemad kliimatingimused; materjalide omadused võivad olla sõltuvuses keskkonna- tingimustest; arvestatakse niiskuse ja soojuse mahtuvusega; arvutus on keerukam). Arvutusliku analüüsi tüüpilised analüüsid: Niiskustehnilise toimivuse kontroll, kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll, niiskuse liikumine ja sell mõju

Ehitusfüüsika

66

pdf

Soojustamine

Jt. 5 6 3 KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

14

docx

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus ­ vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus ­ tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll

Ehitusfüüsika

10

pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima ­ temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet ­ niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus ­ otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra ­ müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha

Ehitusfüüsika

20

docx

Ehitusfüüsika Eksam

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha

Teoreetilise mehaanika lühikursus

5

doc

Eksami küsimuste vastused

Õhuvool kannab niiskust kaasas ja siirdab seda ühest punktist teise. Ruumide ja piirete niiskumisel on difusiooni osatähtsus 1kordne, konvektsioon 10x, läbiooks 100x. Konvektsioon toimub läbi avade, pragude, aukude ja pisut läbi pooride. g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind, umbes 100g/m²h. 2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus. Kuivamine on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis: põranda lõige ja niiskussisalduse kõver. 10). Õhu soojusjuhtivus isol. materjalide kinnistes poorides/täitudes veega? Õhu sj väikestes kinnistes poorides ~0,026W/m2K, veel 0,68W/m2K. Poorid piirdes aitavad tõsta soojapidavust.nt aeroc vs tellis. Poorideta kivis sj 2-4 W/m 2K.

Ehitusfüüsika

Meedia

Kommentaarid (1)