Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Madalsoo referaat (3)

3 KEHV
Punktid
Vasakule Paremale
Madalsoo referaat #1 Madalsoo referaat #2 Madalsoo referaat #3 Madalsoo referaat #4 Madalsoo referaat #5 Madalsoo referaat #6 Madalsoo referaat #7 Madalsoo referaat #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pticka Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Raba - referaat

Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES.................................................................................................... 4 SÜMBIOOS.............

Bioloogia
thumbnail
37
pptx

MADALSOO

Second level Third level Fourth level Fifth level Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk (Kui soovõhk on kuivatatud ja jahvatatud, on see söödav) Kollane võhumõõk Ubaleht ( putuktolmleja, Kasutatakse meditsiinis seedehäirete, maksa ja sapiteede haiguste puhul) Soo-neiuvaip Peetrileht (Meditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral) Madalsoo taimede pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOOPIHL SOOVOHK KOLVOHUM Madalsoo taimede pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Bioloogia
thumbnail
9
ppt

Madalsoo

Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab

Bioloogia
thumbnail
17
ppt

Madalsoo

rohekärblane ja 11 liiki Sireämblik. parme Ristämblik Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Parm Sääriksääsk Madalsood tekivad liigniisketel aladel ning kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood on soo arengu algetapiks Madalsoo võib olla tingitud · Vee voolamisest lohku kokku · Allikast - allikasoo · Üleujutusala ­ lammisoo Õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav Võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas

Ökoloogia
thumbnail
11
ppt

Madalsoo ülevaade

MADALSOO MIS ON MADALSOO? Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Iseloomulik Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos kuigi paks. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki

Bioloogia
thumbnail
10
odp

Madalsoo esitlus

harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
23
pptx

Madalsood

Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Niidetav madalsoo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click icon to add picture Click icon to add picture Tänan kuulamast!

Loodus õpetus
thumbnail
14
odp

Madalsoo

ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised: Hiidämblik ­ samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik ­ koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Madalsoomullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu

Ökoloogia ja keskkonnakaitse



Lisainfo

1. Üldiseloomustus.
2. Asukoht
3. Abiootiliste tegurite iseloomustus.
4. Biootilised tegurid
5. Energia liikumine toitumistasemel.
6. Ökosüsteem kui tervik
7. Rästikute populatsioon
8. Ökoloogilised globaalprobleemid.


Meedia

Kommentaarid (3)

sigrid17 profiilipilt
sigrid17: Ülevaatlik materjal
12:12 03-04-2013
asilja profiilipilt
asilja: täitsa kasulik
21:42 29-09-2010
preciousone profiilipilt
preciousone: väga tore fail
12:07 16-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun