Maailma kalandus

Suit, Maarja

Maailma kalandus (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Lõik failist

Maailma kalandus.

Territoriaalveed – rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki.
majandusveed – rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile.
avaookean – maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega.

Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine.

Röövpüük – teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres.

Kalarikkamad vee.
1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme veed ) – on rohkem planktonit ja hapnikku.
2. Jõgede suudme alad – jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid.
3. Ääremered – toitu rohkem-

Kalarikkamad ookeanid.
1) vaikne ookean – üle poole kalapüügist.( loode ala – venemaa, jaapan, hiina; kirde ala – kanada , mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik – Tšiili, peruu )
2) atlandi ookean (kirde osa – norra, island; loode osa – kanada, usa; aafrika läänerannik)

1) hajali rannapüük – ida-, kagu-aasias, norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse.
2) konsentreeritud rannapüük – põhjariigid, Tšiili, peruu ( kala püütakse suuremate kalalaevadega, kus on külmutusseadmed; merel ollakse mitu nädalat, rannabaasis on laevaremonditöökojad, kalatööstusettevõtted, kalurite elamud , toimud majandusvete piires)
3) ookeanipüük – USA, jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad)

Kalakasvatus : peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse tiikides, betoon -ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala , angerjat, turska, lest .

1. Kalapüügi maht on kasvanud.
2. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud.
3. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist)
4. Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala.

Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale.

1. Tankerite õnnetustel satub naftatvette.
2. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted.
3. Jäätmete uputamine merepõhja – keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud.
4. Nafta ammutamine merepõhjast.
5. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke.

Suurimad kalapüüdjad: aasias – hiina, jaapan, indoneesia , venemaa - oma tarbeks
tšiili, peruu – kalajahu, export .
Euroopa – norra, island – toidukala, export.
suurimad kalakasvatajad: 90% aasias – hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tšiili.
suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa – LAV, angoola , namiibia, argentiina ; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid.
Maailma metsandus .

Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 –s(tihumeetrites) – 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3.

Puude 5 gruppi liikide järgi:
1. Väärispuud – eebenipuu, mahagonipuu , karjala kask .
2. Kõvad lehtpuud – tamm, pöök, vaher .
3. Okaspuud – tarbepuit; kuusk, mänd.
4. Väheväärtuslikud puud – lepp haab, paju.
5. Eri kasutusega puud – kummipuu , korgitamm.

Metsamajandus – metsa istutamine , hooldamine, sanitaar-, harvendusraie.
metsatööstus – metsa langetamine ja puidu töötlemine.

Ekvatoriaalne vihmamets:
puidu juurdekasv – 50 m3 1 ha-l.
liigiline koosseis – kasvavad väheväärtuslikud puud, maapinnal on rikas taimestik , tüüpilised loomad elavad puudel, massiivsed loomad paksu nahaga, kõrged puud, igihaljad taimed, hõre rohurinne.
hinnang – mõjutab maa kliimat oluliselt.
metsade olukord – metsa võetakse maha, iga päev hävineb 40 ha metsa minutis .
vähenemise põhjused – põllumaade rajamine, puud kütteks, kaevanduste, asulate, teede rajamine, väärispuude langetamine.
negatiivsed tagajärjed: hävib palju taimeliike, kaovad hõimude elupaigad , suureneb co2 kogus, pinnas allus erosioonile.
riigid: brasiilia,

Okasmets :
puidu juurdekasv: väike 1-2 m3 1 ha-l
liigiline koosseis: liike vähe, metsad hõredad – väärtuslik tarbepuit.
metsade olukord: säilinud väga suurtel aladel, väheviljakad mullad , hõre asustus.
riigid: venemaa, soome, rootsi, kanada, usa
Segamets :
juurdekasv: 2-3 m3 1 ha-l
liigiline koosseis: domineerivad okaspuud – väärtuslik tarbepuit.
metsade olukord: hästi säilinud.
riigid: eesti, läti, leedu.
lehtmetsad :
juurdekasv: 5-10 m 3 1 ha-l
liigiline koosseis: üsna liigirikkad – kõvad lehtpuud.
olukord: valdavalt maha võetud, viljakad mullad, tihe asustus, pehme kliima
riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa.

Metsade pindala muutus:
maailmas tervikuna – metsade pindala väheneb kuna metsaraie ületab juurdekasvu .
põhjariikides – ei muutu eriti, kuna raie ja juurdekasv on tasakaalus
lõunariikides – väheneb, kuna raie ületab juurdekasvu ning puitu eksporditakse.

Arenenud riikides: 1. Raie ja juurdekasv on tasakaalus.2. metsa istutus ja hooldus. 3. Metsa täielik ära kasutamine. 4. Kaasaegne raietehnoloogia. 5. Eksporditakse valmis puidutooteid ja paberit. 6. Kanada, usa p-euroopa, venemaa – ümarpuidu tööstu.
arengumaad : 1. metsa raie ületab metsa juurdekasvu. 2. Metsa pindala väheneb. 3. Eksporditakse väikeses mahu väärispuitu ümarpuiduna – pole kasulik. 4. Brasiilia, indoneesia, kongo .

Metsade tähtsus.
keskkonnale: rikastavad õhku hapnikuga, puhastavad õhku tolmust,hävitavad õhus kahjulikke mikroobe, loomade varjualused.
inimesele: ehitusmaterjalina, paberi valmistamine, koorest parkainete valmistamine,kändudest tõrv ja puusüsi, marjad seened ravimtaimed.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maarja Suit Õppematerjali autor

Maailma kalandus,

geograafia maailm kalandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kalandus ja metsandus.

Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikkamad

Geograafia

odt

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted:

Geograafia

doc

Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused

Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2

Geograafia

odt

Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD:

Geograafia

ppt

Metsamajandus

mis on > 0,5ha ja seal kasvavad puud on > 1,3m Euroopas metsa 0,3 ha inimese kohta, Eestis 1,3 ha. Eestis metsa 48,7% riigi pindalast Metsade raiumine · Viimase 5000 a. jooksul on metsade pindala vähenenud kordi · XVI saj.st on 18 riiki kaotanud 95% ja 11 riiki 90% oma metsadest · Euroopa metsad raiuti laevaehituseks ja metallide sulatuseks 1 kõrgahi tarbis aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed · 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat

Geograafia

doc

Geograafia esmasektor

7)Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooni- perioodi kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik aasta läbi põllukultuure kasvatada. *Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi, mullad viljakad. *Mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, lühike külm talv. *Idarannikute niiskes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, talv on lühike ja pehme. (nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis

Geograafia

docx

Maailma Metsad

• Levivad Lääne – Euroopa, Põhja – Ameerika Suure järvistu piirkonnas, Jaapani saared, Hiina idaosa • Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud • Lehtmetsades on laialehised puud: tamm, vaher, pöök, valgepöök, pärn ja kastan • On levinud peamiselt viljakad pruunmullad • Okasmetsadest tootlikumad : lehtmetsad - 5-10 m3/ha, segametsad - 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas • Siin on suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses Kuivad lähistroopilised metsad  Asuvad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud  Mullastik on enamasti toitainevaene ning erodeerunud, juurdekasv on väike pruunmullad  Kontinentaalne lähistroopiline kliima, suvel kuum ja kuiv; talv on jahe ja niiske  Kasvab nahkjate lehtedega puid: loorberi-, pähklipuu ja korgitamm,

Geograafia

docx

Ggeograafia konspekt

Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest. Inimesele meresaadused: söök, loomasööt, väetis, kosmeetika, suveniirid. 4 kalandusvormi: Hajali rannapüük – kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad kala väikeste paatidega. Kala töötlevad ise või annavad väikestele kalatehastele. Ei kalasta rannikust kaugel. Ida, Kaug – Aasia aga ka Norra. Kontsentreeritud rannapüük – kalandus koondub paljudest pisikestest hajali kaluriküladest vähestesse linnadesse, mis asuvad soodsates sadamakohtades ja on hästi ühendatud sisemaa turuga. Moodustab ühtse kompleksi – püük + töötlemine + müük. Lõuna – Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük – kala püütakse rannikuist kaugel. Püügile tuleb saata terve laevastik, kuhu peale otseste püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baaslaevad,

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Maailma kalandus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Kalandus ja metsandus.

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused

Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

Metsamajandus

Geograafia esmasektor

Maailma Metsad

Ggeograafia konspekt

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti