Maa siseehitus (2)

Geograafia

• Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta?
  

Infot saadakse puuraukude, kivististe, vulkaanipursete ja maavärinate (seismiliste lainete) kaudu

• Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades .
  

Seismilised lained jagunevad:

• Pinnalained – levivad maa pindmistes kihtides
  
• Keha – ehk ruumilained :
  
  • Pikilained ehk p-lained ehk primolained – levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas
    
  • Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained – ei levi vedelas keskkonnas
    
• Maa siseehitus
  
  • M Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa. ( laamad )
    AAKOOR – jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 – 70 km paks, koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod)
    
  • VAHEVÖÖ – 2 – 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit)
    
  • Astenosfäär – pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma laamad
    
  • TUUM – koosneb metallilistest elementidest: raud, nikkel . Jaguneb välistuumaks (vedel) ja sisetuumaks (tahke)’
    
• Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus
  

OOKEANILINE MAAKOOR
MANDRILINE MAAKOOR
3 – 10 km paks
25 – 70 km paks
Koosneb: settekivimite ja basaldikihist
Koosneb: settekivimite kihist , graniidikihist ja basaldikihist
Moodustub ookeanide keskahelikes ja sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndis
Tekkis maa varajases arengus, kui graniitsed kiviblokid ei saanud kergema erikaalu tõttu sukelduda tagasi vahevöösse
Vanus 200 milj. aastat
Vanus 4 miljardit aastat
Koosneb tumedamatest, tihedamatest ja raskematest kivimitest
Koosneb heledamatest ja kergematest kivimitest

• Kivimid, nende jaotamine ja näited eri liiki kivimitest
  

Kivimid on geoloogilistest protsessidest tekkinud kindla koostisega mineraalide kogumid. ( Mineraal on kindla keemilise koostisega ühend)
Tekkimise ehk geneesi järgi jaotatakse kivimid järgmiselt:

Magma - ehk tardekivimid

• Tardumise koha järgi
  

Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid – tarduvad maa pinnal. Näiteks: basalt, lipariit, andesiit

Süvakivid ehk intrusiivsed kivimid – tarduvad maakoore sees. Näiteks: graniit , peridotiid, diroiit

• Koostise järgi (ränidioksiidi sisalduse järgi)
  

Happelised ( 65 – 75 % ränidioksiidi) Näiteks: graniit, lipariit

Keskmised (52 - 60% ränidioksiidi) Näiteks: dioriit , andesiit

Aluselised (40 – 52%) Näiteks: basalt

Ultraaluselised (30 – 40%) Näiteks: peridotiit

Settekivimid – tekkinud setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui ka maismaal.

Purdkivimid – moodustavad murenenud lähtekivimi tükkidest ehk kurdosadest. Nt: liivakivi (lähtekivim: kvarts)

Kemogeensed – tekkinud mitmesuguste soolade ladestumisel lahustest Nt: karst

Biogeensed – taimsete või loomsete organismide jäänuste kujunemisel ja ladestumisel

Moondekivimid ehk metamorfsed – tekivad kõigi võimalike kivimite ümberkristalliseerumisel kõrgenenud rõhu toimel. Jaotatakse sõltuvalt lähtekivimist:

Ortokivimid – tekivad tardkivimite moondel. (graniit gneiss)

Parakivimid – settekivimi moondel. (liivakivi kvartsiit )

• Tunda ära tavalisemad kivimid, nende kasutamine
  
  • Graniit – tähtis ehitusmaterjal, killustik, betoonitäide, skulptuurid
    
  • Lubjakivi – lubja tootmine, tsemenditööstuses, ehitusel, metallurgia , paberitööstuses
    
  • Liivakivi – ehitusmaterjal, tööstuslik toore
    
  • Põlevkivi – fossiilne kütus, keemiatööstuse tooraine .
    
• Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid
  
  • Keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine ja reostumine , tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine
    
  • Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus, (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti).
    
• Kivimite ringe
  
  •