Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK (4)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
Materjalitehnika instituut

MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK MTM0030
Ainetöö ülesanne

Üliõpilane:
Juhendajad: Priit Kulu,
Fjodor Sergejev
Kood:
Esitamise aeg: 08.12.2010

Tallinn 2010

Sisukord


Sisukord 2
1.Ülesanne: 3
2.Detaili/toote eskiis 4
3.Detaili töötingimuste analüüs ja nõuded materjalile 4
4.Materjalide esialgne valik 5
4.1 Legeerteras 41Cr4(40X) 5
4.1.1 Terase 41Cr4(40X) termotöötlus 5
4.2 Süsinikteras C40E (40) 5
4.2.1 Terase C40E(40) termotöötlus 5
5.Materjali lõplik valik ja valmistustehnoloogia valik 6
6.Vajalikud arvutused 6
7.Kasutatud kirjandus 8



  • Ülesanne:


    Valida sõiduauto käigukasti hammasratta materjal, tooriku valmistamise tehnoloogia , tugevdav tehnoloogia (termotöötlus) ning lõpptöötlus.
    Lähteandmed:
    • B/b – 25 mm
    • D/d – 150/25 mm
    • F – 20N
    • 3000 p/m

    Töötingimused:
    • Töö välistingimustes
    • Garantii 3 aastat
    • Suursaritootmine


  • Vasakule Paremale
    MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK #1 MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK #2 MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK #3 MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK #4 MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK #5 MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK #6 MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK #7 MATERJALI JA VALMISTUSTEHNOLOOGIA VALIK #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 288 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor YBD Õppematerjali autor
    Valida sõiduauto käigukasti hammasratta materjal, tooriku valmistamise tehnoloogia, tugevdav tehnoloogia (termotöötlus) ning lõpptöötlus.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    docx

    Kodutöö MTM0120

    1 1. Ainetöö ülesanne Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused, valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega. 2. Algandmed Tõstetav mass m = 350 kg Maksimaalne joonkiirus vmax = 0,7 m/s Ratta diameeter d = 0,2 m Teo keermekäikude arv z1 = 1 Tiguratta hammaste arv z2 = 41 2 3. Eskiis 3 4. Tiguülekande arvutus Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    44
    docx

    Tehnomaterjalide stenogramm

     5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:  kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;  kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt;  rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.  A – katkevenivus ehk suhteline pikenemine pärast katkemist (%).  Z – katkeahenemine ehk suhteline ahenemine pärast katkemist (%). Jäikusnäitajad Elastsus on materjali võime omandada oma esialgne kuju peale koormuse eemaldamist

    tehnomaterjalid
    thumbnail
    14
    doc

    KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

    a) lõõmutus b) ehtne (I liigi) karastus c) polimorfse muutusega (II liigi) karastus d) noolutus e) vanandamine B Detaili töödeldavate kohtade kohaselt a) maht (ruumiline) töötlemine b) pinna töötlemine c) kohalik töötlemine d) järjestikune töötlemine C Detaili valmistamise tehnoloogia kohaselt a) eeltöötlemine b) vahetöötlemine c) lõpptöötlemine Nagu näeb eeltoodust liigituse esimene printsiip on puhtalt füüsiline, selle aluseks on faaside või struktuuri muutuste iseloom, mis toimuvad metalli kuumutamisel või jahutamisel, just see moodustab metalli termotöötluse teoreetilise osa, mida üksikasjaliselt arutatakse antud konspekti allpool

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    56
    docx

    Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

    Tinglik voolavuspiir Rp0,2 - pinge, mille juures baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides, nt. 0,2%. 0,2 = lisaindeks, mis näitab baaspikkuse muutu. Kasutatakse nende sulamite tõmberdiagrammide puhul, millel voolavusplatvorm puudub. Plastsusnäitajad: Katkevenivus A - suhteline pikenemine protsentides purunemiseni. Katkeahenemine Z - teimiku tööosa ristlõike pindala suhteline muutumine katkenemiseni, avaldatud protsentides. Jäikusnäitaja E - elastsusmoodul ehk materjali vastupanu elastsele deformatsioonile. Elastusmoodul määratakse tõmbediagrammi lineaarse osa tõusunurga tangensiga. Materjalide sitkusnäitajad, nende ühikud ja kasutamine. KV - sellega tähistatakse V-soonega teimiku purustamiseks kulutatud tööd - purustustööd. Ühikuks on J (džaul). KU - sellega tähistatakse U-soonega teimiku purustamiseks kuluatatud tööd - purustustööd. Ühikuks on J (džaul). Külmhapruslävi TKHL - üks tähtsamaid metallide töökindluse kriteeriume

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    32
    docx

    Mõisted

    te r a s Kuullaagriterased P a re n d a tu d te ra s Rull- ja kuullaagrite töötingimuste iseärasus on kõr- gest survest tingitud materjali lokaalne deformat- sioon ja kuuli või rulli kontakt tsüklilisel koormusel. M i k r o le g e e r it u d p e e n te r a t e r a s Sellest tulenevalt peab kuullaagriteras olema suure kõvadusega (62HRC) ja väga ühtlase M a n g a a n te ra s mikrostruktuuriga. Selleks kasutatakse suure süsinikusisaldusega, eelkõige kroomiga legeeritud S ü s in ik te r a s teraseid

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    26
    docx

    Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

    Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil 2. Materjalide aatomstruktuur Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite on aatom, mis koosneb positiivselt laetud kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. määramiseks. Materjali sisse surutakse Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas.

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    52
    odt

    Materjaliõpetus

    terased (C=0,3-0,5%) Vastavalt standardile EN 10027-1 koosnevad teraste märgitähised pea- ja lisasümbolitest. Peasümbol viitab kasutusele/keemilisele koostisele. Lisasümbolid sõltuvad terase või toote grupist. Mittelegeerteraste puhul kasutatakse vastavalt vajadusele mõlemat tähistussüsteemi. 5. MITTELEGEERTERASTE TÄHISTUS KASUTUSE JÄRGI Sellist tähistust kasutatakse juhul, kui toodete valmistamisel ei kasutata termotöötlust. Sel juhul on materjali õigeks valikuks olulised terasele garanteeritud mehaanilised omadused, mis tuuakse kasutust näitava põhisümboli järel. Enamkasutatavaiks terasegruppideks on teraskonstruktsiooniterased peasümboliga S ja masinakonsttruktsiooniterased peasümboliga E. Teisteks gruppideks on mimesugused eriotstarbelised terased, näiteks survemahutise terased (P), toruterased (L), relsiterased (R) jm. Peasümboli järel näidatakse enamasti

    Materjaliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (4)

    aaa1 profiilipilt
    aaa1: Parim materjal siiani
    14:19 29-11-2011
    llilajo profiilipilt
    Jaagup Ojalill: Vajalik materjal
    17:24 29-11-2011
    Muidumees669 profiilipilt
    Muidumees669: Täitsa asjalik
    21:17 31-12-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun