Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • KES OLI MARIA MONTESSORI?
  • Miks terved lapsed nii aeglaselt edasi jõuavad?
Vasakule Paremale
MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #1 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #2 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #3 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #4 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #5 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #6 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #7 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #8 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #9 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #10 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #11 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #12 MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eyleen Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
wps

Maria Montessori lasteaed

Kui laps vastab õigesti, võib järgmisel korral võtta kasutusele rohkem värve, aga alati uute hulka juba tuntuid. Kui laps eksib, tuleb õpetuses tagasi pöörduda selle tunni osa juurde, mis aitab lapsel arusaama ise omandada. Õpetaja ei jäta lapsele kunagi ebameeldivustunnet,nagu ei saaks viimane hakkama. 2.Aistingute arendamine. Keskendumisvõime. Keskendumisest tulenev seesmine rahu on isiksuse kui terviku arengu eelduseks. Sellepärast ongi Maria Montessori pööranud kontsentratsioonile nii suurt tähelepanu ja lapse loomupärast vajadust kõike käega katsuda oskuslikult ära kasutanud. Aistingute arendamise eesmärgiks ei ole õpetada lapsi paremini nägema ja kuulma, vaid aru saama, et nad näevad ja kuulevad, mõistma erinevaid nüansse. Laps mitte üksnes ei näe lille, vaid võtab lille pihku, et seda uurida. Väikene laps näeb kätega. Teda on võimalik õpetada ainult tegevuse kaudu.

Sissejuhatus...
thumbnail
10
pdf

Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessor

Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika ­ mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori.............................................................................................................................4 Montessori meetod ..........................................................................................................................5 Montessori pedagoogika koolis ja lasteaias.....................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................

Pedagoogika alused
thumbnail
25
pdf

MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST

................................. 18 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 22 ALLIKAD ................................................................................................................................ 24 2 SISSEJUHATUS Valisime oma töö teemaks Maria Montessori ­ elu, filosoofia ja pedagoogika ning tema metoodika Eestis. Maria Montessori tegevus didaktikamaastikul on ühest küljest ääretult uuenduslik ja huvitav omas ajas ning teisest küljest ­ rakendatav ka tänapäeval, mil hariduse keskmesse on taas tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused. Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna

Kasvatusteadus ja...
thumbnail
32
docx

Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte

Õuesõpe ­ ajaloolised traditsioonid ja juured Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused. Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv Üheks eelduseks autensele teadus- ja haridustööle on teadmised sellest, kuidas õpitakse tegevuse (praktika) ja mõttetöö (teooria) abil (Molander 1993). Õppimine sotsokultuurilises

Pedagoogika
thumbnail
8
doc

Alternatiivpedagoogika referaat

Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
10
doc

FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED

Alljärgnev referaat pühendub Friedrich Fröbeli pedagoogika põhimõtetele ja nende maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud.

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
2
doc

Alternatiivpedagoogikast

Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust. Õpetaja ei ole tedmiste allikas, kontrollija ega hindaja, vaid lapse saatja. Tema rolliks on luua sobiv keskkond, näidata kätte materjalidega töötamise võtted, suunata ja juhendada last. Lähtutakse igast lapsest ja tema arengust

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
6
docx

Eelkoolipedagoogika rahvusvaheline ajalugu

ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud (Frey 2006).  Pedagoogiline lähenemisviis- pedagoogiliste veendumuste defineeritud süsteem. Terviklik kontseptsioon, mis sisaldab arusaama lapse arengust, ühiskonna rollist kasvatuses, õpetaja rollist kasvatusest ja lapse metoodilist tegevuse alust. Laps ise avastab- õpetaja on selle juures tugi.  Montessori pedagoogika- loodud Maria Montessori (esimene naine, kes sai ülikooli õppima minna) poolt. JUHTLAUSE: “Aita mind, et saaksin seda ise teha!” Lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik, ei ole mõttekas eristada intellektuaalset, füüsilist, sotsiaalset külge. Tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu ning lapse õppimine peab olema isejuhitav. Rühmas on oluline roll keskkonna. Keskkond peab olema paindlik, kohanemine lapse vajadustega. Keskkonnas peavad olema erinevad materjalid ja

Eelkoolipedagoogika



Lisainfo

Maria Montessori elulugu ja kokkuvõtlik ülevaade Montessori pedagoogikast.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun