Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Pärnu-Jaagupis 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ämblikulaadsed.......................................................................................................................... 4 Närvisüsteem.........................
KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD ELUPAIK Kõik peale kakandi vees, Vees, Maismaal Vees, maismaal kakand maismaa niisketes kohtades. KEHAOSAD pearindmik, seljakilp, , Pearindmik, Tagakeha pea, rindmik, tagakeha tagakeha, uim, ujujalad, käimisejalad KÄIMISJALGADE 5 paari 4 paari 3 paari PAARID SILMAD 2 liitsilma 8 lihtsilma Erinev arv liht-ja liitsilmi TEISED JUHTIVAD Tundlate(pea piirkonnas) ja Tundlaid asendavad MEELED jäsemetega kombib, tundlad lõugkobijad, lõugtundlad ka haistmiseks, on saagi haaramiseks ja maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarvakesed kogu
Lülijalgsed 8 klass 2007 Kes on lülijalgsed? LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Vähid jõevähk · Vähid on vees elavad lülijalgsed. · Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. · Jõevähk tegutseb öösiti, tal on üsna palju vaenlasi. Ondatra ja saarmas jõevähi looduslikud vaenlased. Jõevähi ehitus (1) · Vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga (seepärast ka koorikloomad), mis koosneb kitiin- ja lubiainest. · Lubiaine muudab vähikeha tugevamaks. Kitiinkestal on välistoese ülesanne, seestpoolt kinnituvad sellele lihased. · Jõevähi keha koosneb lülidest, millest moodustub:
Töö autor: Glaidi Aasrand Kool: Türi Majandusgümnaasium Maakond: Järvamaa Töö teema: lülijalgsed Koht koolielus: bioloogia > loomad > selgrootud Klass: 8 klass Kooliaste: III Koolitaja: L. Aluoja Lühitutvustus: Esitlus on kordav ülevaade lülijalgsetest loomadest ja nende peamistest välisehituslikest erinevustest tund viiakse läbi arvutiklassis. Lõputöö sisaldab esitlust "Lülijalgsed.ppt", õpetaja tunnikava "TKlülijalgsed.doc" ja õpilase töölehte "Lülijalgsed.doc" . LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD (VÄHID) ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Ühised tunnused Lüliline keha Lülilised jalad Kitiinainest välistoes Lülijalgsete mitmekesisus Elavad nii maismaal kui vees Kirjeldatud on umbes 1 miljon liiki Arvatakse, et neid on 1018 liiki Vähid (koorikloomad) Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine)
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega.
Bioloogia arvestus putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. · Suiste ehitus sõltub
Suurematel ja aktiivsematel selgrootutel pole naha pind piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha. Neil on hingamiseks erilised elundid: lõpused, erineva kujuga kopsud või trahheed, mis on sopilised või harunenud, et hingamispinda suurendada. Kõigil selgrootutel ei transpordi hapnikku rakkudesse veri, osal imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse. Lisa Mida väiksem loom, seda suurem on tema keha pindala ja ruumala suhe. Näiteks sebral 3 :1 ja hiirel 6 :1. * Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna? Selgrootute hingamiselundid (1-4): 1. Kehapind (näiteks vihmaussil); 2. Kopsud (näiteks skorpionil); 3. Trahheed (näiteks putukal); 4. Lõpused (näiteks krabil). Kes hingavad kehapinnaga? Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on pikk ja peenike, mõni lame. Sel juhul on keha pind ruumalaga
Kõik kommentaarid