Läänemeri
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kus? Mis?
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit
põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti,
Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning
Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad
ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka
Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel.
Liigestus
Rannajoon on väga liigestatud.
Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole
nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd
Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia
laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Soome laht ja Botnia laht on ühtlasi suurimad
lahed Läänemeres.
Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane.
Asetus üksteise suhtes
Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.
Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab.
2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks
Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre.
............................................................................... 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik....................................................................................................................
Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike- kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk · Elab taimestikurikkas vees · Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium · Häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohke on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud; merelinnud: mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk- lagle, jääkajakas, kormoran, mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur,
Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Keskmine sügavus on 52 m Sügavaim koht 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Keskkonnaprobleemid Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud.
lõunaosas avamerel, tema mari hõljub vees, koeb madalatel ja vastsed arenevad merepõhjas.Linnuliigid:1) kivirullija- avamere saarestiku kui ka välissaarte arvukaim kurvitsaline 2) punajalgtilder- saarestiku kurvitsalistest arvukuselt teine lind 3) meriski- kõige lhtsamalt äratuntav kurvitsaline, kõvahäälne ja erksavärviline 4) hahk, merivart, tõmmuvaeras- avameresaarte tuntumad partlased 5) hõbekajakas- pesitsevad tihti suurte seltsingutena, kolooniate arvukaim.Miks Läänemeri vajab kaitset?Ümbruskonnamürk koguneb üha enam, tuntumad on DDT, PCB- ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kaladel võib esineda mitmeid kahjusi, on leitud silmadeta räimi. Nafta reosab randu (karile sattunud laev võib vette sattuva naftaga reostada ulatuslikke merealasid)
Kõik kommentaarid