100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-07-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Misskohuke
Õppematerjali autor
See algas seitse aastat pärast viienda ristisõja ebaõnnestumist ja puudutas väga vähe tegelikke võitlusi. Püha Rooma keisri diplomaatiline manööverdamine Frederick II tõi Jeruusalemma kuningriigi tagasi enamiku järgneva viieteistkümne aasta (1229.- 39., 1241.-44. Aasta) ja ka Püha Maa teiste piirkondade üle Jeruusalemma mõnevõrra kontrolli all. SEITSMES RISTISÕDA · Seitsmes ristisõda toimus 12481254. Eestvedaja paavst Innocentius IV ja Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha. Sõja sihiks Egiptus. Ettevõtmine nurjus. Seitsmes ristisõja eel oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma) keisri Friedrich II vahel ning Inglismaa kuninga, Iirimaa lord ja Akvitaania hertsog 12161272 Henry III polnud oma suurima rivaali abistamisest huvitatud, kujuneski sellest vaid prantslaste üritus. Sõda algas Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha'le edukalt, ta vallutas Damietta linna
Sigismund (valitses Saksamaad 1410-1437)Oli Ungari kuningas, sõdis türklastega. 1410 valiti Saksa-Rooma keisriks. Õhutas Konstanzi kirikukogu kokkukutsumise, kus hukati usureformaator Jan Hus - seetõttu algasid Tsehhis Hussiitide sõjad Ungarikunn-türklastegasõdis-Konstanzikogu-Hussiitidesõjad Friedrich III (keiser 1440-1493, saksa kunn 1440.1486)Habsburg. Oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti Roomas. Andis saksa kiriku vabaduse paavstile tolle toetuse eest. Oli halb valitseja, ignoreeris mässe ja ei suutnud kaitsta oma pärusvaldusi.1486 loobus valitsemisest, kuid jäi tiitli poolest veel keisriks ViimaneRoomaskrooniti-halbvalitseja-saksakirikpaavstile Maximilian von Habsburg ja tema Burgundia abielu (Kuningas 1486-1519; keiser 1493-1519)1477 abiellus Burgundia Mariaga ja sai Burgundia ja Madalmaad. 1482, kui Maria suri, andis ta Burgundia Prantsusmaale, kuid säilitas Madalmaad. 1486 sai Saksamaa kuningaks. 1491 liitis Habsburgide valdustega Ungari ja Tsehhi
Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat. Pärast viimase Karolingi valitseja surma ja segadust hakkas kuningas Franki Konradi ajal valitsema Saksi dünastia (919-1024). Tugevdati kuningavõimu, pandi alus Saksa-Rooma riigile. 911. aastaks oli riik tegelikult jagunenud mitmeks sõltumatuks hertsogiriigiks, mille valitsejad kuningavõimu ei tunnistanud. Varsti pärast Karolingide valitsemise lõppu valisid Saksa hertsogid ja piiskopid kuningaks Saksi hertsogi. Peagi suutsid Saksi soost kuningad oma võimu tugevdada ja
Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur Sündis 742/743. Pippin Lühikese poeg, frankide kuningas koos oma venna Karlmanniga 768. aastast ja pärast tema surma 771. aastal ainus valitseja. Suri 814. aastal. 1) sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774) avaaride vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795) sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799) bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788) muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi 2) Keisririik: Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl
Pealegi olid nad suure osa aastast seotud põllutöödega ega saanud seetõttu alati väeteenistusse tulla. Frangi valitsejad vajasid sõjamehi, kes oleksid alati käepärast ja piisabalt jõukad, et hankida endale ratsaväelase varustus. Selleks hakkasid Frangi valitsejad juba enne Karl Suurt jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadega. maatüki saanu pidi sealt saadava sissetuleku eest soetama endale raskeratsaväelase varustuse ja ilmuma sellega valitseja kutsel väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, kandis nimetust feood ehk lään. Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad
talupoegadel polnud ühtegi põhjust reisimiseks. Ristirahva vaenlased Inimene oli sõltuvuses looduse rütmidest, liikuvus oli piiratud teeoludega – nt kevadel ja sügisel seoses vihmadega olid teeolud pea Ristirahvas – inimesed, kes on ristitud, christianitas. Vastristitud olematud. aladel ristitakse tavaliselt vaid pealik, valitseja usk laieneb ka rahvale. Arusaam ruumist on individuaalne ja erilaadiline – iga inimene tajub ruumi erinev. Piibli ajal on absoluutne väärtus, nendes sündmustes ja Usu levik on seotud kartograafilise maailmaga – on kristlaste imedes ei tohi kahelda. maailm ja uskmatute maailm.
Antonius armus Kleopatrasse (Egiptuse impeeriumi pärija) ning kinkis talle maid. Octavianus kasutas seda olukorda aga ära ning lootes M.Antoniusest lahti saada, alustas ta sõda Antoniuse ja Kleopatra sõjavägede vastu. Octavianus võitis ning lasi end kuulutada eluaegseks diktaatoriks, nimetades end Augustuseks. Ta püsis võimul 45 aastat. Toimis näiline Vabariik, kuid reaalsuses valitses ja kontrollis olukorda siiski Octavianus.Ta oli hea ja mõistlik valitseja – väga edukas. Rooma impeerium toimis, laienes ja arenes pidevalt ning Rooma kehtestas täieliku kontrolli, ehk enam ei sõditud. Sellest ajast kehtib ka väljend ``Pax Romana´´ ehk Rooma rahu. – Kui linn elas rahus, elas ta rikkuses. Rooma elas põhimõttel, et ta ei saa kaitsta end küll sissetungi eest, kuid ta saab end kaitsta väljatungi eest. (Kui toimus sissetung, kogunesid piiriäärsed leegiumid ning ei lasknud enam sissetungijaid välja.)
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid