Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne (1)

Kliimavöönd

Loodusvöönd

Polaarne
Polaarkõrb,igijää.
Lähispolaarne
Tundra
Parasvööde
Okasmets , leht- ja segamets, rohtla .
Lähistroopiline
Igihaljas mets ja põõsastik, niiske lähistroopiline mets.
Troopiline
Kõrb ja poolkõrb, savann
Lähisekvatoriaalne
Savann
Ekvatoriaalne
Vihmamets
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine , taimed ja mikroorganismid . Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis , Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja –päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad , samblikud ; plankton, vaalad , hülged, morsad , albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri muutumisel kivimite pragunemine. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika, Euraasia ); lähispolaarne, talvel arkt. õhumass, külm, kuiv, -15º - -20º, suvel PÕM, jahe, niiske, polaarpäev, 10º, 150-400 mm. Euroopa osa soojendab P-Atlandi hoovus , Ameerika rannikut jahutab Labradori hoovus; muld õhuke, väheviljakas, igikelts; samblad, samblikud, puhmastaimed, väikesed puud (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane , p-põder, lumekakk , -püü, hahk, part ; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus . Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º ( Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld ; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas , seedermänd, kask , haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg , heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane , ilves, saarmas , käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus , karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets : USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher , saar, pappel , pärn, kastan, rarappuu, kask, põõrad, rohttaimed ; kits, hirv jänes, okas-, metssiga, mäger rebane, hunt, laululinnud , rästik, nastik , pesukaru, skunk ; tööstus põllumajandus, teenindus, kaevandus , tihe asustus.