Looduslikud v�rvid ehituses

Tõnisson, Triin

Looduslikud v�rvid ehituses (0)

Ehitus - Ehitus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks looduslikud värvid?

Lõik failist

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Triin Tõnisson
105 308 EAKI
Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2
TTÜ Tartu Kolledž
Looduslikud värvid ehituses
Referaat
Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine
Juhendaja : K. Akermann
Tartu 2011
Autorideklaratsioon
Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud.
Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud .
Triin Tõnisson

Sisukord

Sisukord 1
Looduslikud värvid ehituses 1
1.1. Sissejuhatus, üldiseloomustus 2
Värvi variatsioonid 3
1.2. Kohupiimavärvid 3
1.3. Kaseiin ehk kohupiimavärv 3
1.3. Kaseiin ehk kohupiimavärv 3
1.4. Kaseiinipõhine pintsli -ja rullkrohv 4
1.4. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv 4
1.5. Struktuurne kaseiin- savivärv 4
1.5. Struktuurne kaseiin- savivärv 4
1.6. Lubikrohv ja- värv 4
1.7. Lubimört ja- värv 4
1.7. Lubimört ja- värv 4
1.8. Marmor - lubivärv 5
1.8. Marmor- lubivärv 5
1.9. Lasuurid 5
1.10. Munaõlitempera 5
1.10. Munaõlitempera 5
1.11. Õlle-, konjaki - ja veinilasuurvärv 6
1.11. Õlle-, konjaki- ja veinilasuurvärv 6
1.12. Linaõlivärv 6
1.12. Linaõlivärv 6
1.13. Liimvärvid 6
1.14. Savivõõp 7
1.15. Rootsi värv 8
1.16. Kokkuvõte 9
1.17. Kasutatud materjal 9

Looduslikud värvid ehituses

Eesti Maaülikool
Kreutzwaldi 1, Tartu 51014
Referaadi lühikokkuvõte
Autor: Triin Tõnisson
Õppekava: Keskkonnatehnika
Pealkiri: Looduslikud värvid ehituses
Lk: 14
Jooniseid/pilte: 3
Tabeleid: 0
Lisasid: 0
Osakond: Metsandus- ja maaehitusinstituut, maaehituse osakond
Uurimisvaldkond: ehitusstandard
Juhendaja: lektor Kristina Akermann
Aasta: 2011
Käesoleva töö näol on tegemist referaadiga , mis keskendub ökoloogilistele värvidele. Vaatluse alla on võetud erinevad võimalused värvilahendina, nende koostis, omadused, mõju keskkonnale ja inimesele.
Töö eesmärgiks on erinevate looduslike värvide tutvustamine, nende sobivust maja ehituses, koostis ning valmistamine.

Sissejuhatus, üldiseloomustus

Looduslikud värvid koosnevad lihtsatest naturaalsetest komponentidest, nendes puuduvad kunstlikud säilitusained ning kunstlikud pinnatugevdus lisandid. Täiteaineteks on näiteks kvartsliiv, kriit, dolomiidijahu, erinevid pigmendid, talk jne. Sideainetena on enim tuntud muna, kohupiim , õlu, jahu, mida vastavalt töödeldes saab liimaine , mis hoiab värvi täiteaineid omavahel koos ja tagab värvi nakkuvuse. [1]
Sünteetilised värvid moodustavad värvitud pinnale kileja, õhku läbilaskmatu kihi. See aga soodustab niiskuse kondenseerumist ja hallitusseente tekkimist. Viimased on omakorda mürgiks nii sissehingajatele kui ka majale . Seevastu ökoloogilised värvid ehk looduslikud värvid võimaldavad niiskusel liikuda läbi värvikihi, kiht ise jääb aga veekindlaks (v.a liimvärvid). Kuna nad ei sisalda tervisele kahjulikke ühendeid, loovad nad hea sisekliima ning ei kahjusta tervist. Looduslikud värvid sobivad hästi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Triin Tõnisson Õppematerjali autor

lubi �li pind kaseiin krohv savi looduslikud v�rvid piim emulsioon viimistlus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Kaseiinvärvid

Sedasama on ka kohupiim. Peale toiduaine on kaseiin aga ka ajalooliselt tuntud liimaine. Inimesed on juba mitutuhat aastat teadnud, et lubi ja kohupiim kokkusegatuna annavad väga tugeva värvi sideaine. Selliste värvidega on värvitud väga palju eluruume, losse ja kirikuid, milledest paljud on säilinud tänaseni. Kreidezeit kaseiinvärv on valmis segatud kuivadest komponentidest. Kaseiin on segus pulbrina. Selle liimistajaks on booraks. Värvi täiteaineks on looduslikud valged ained - jahvatatud marmor, kriit, valge savi ja talk. Selles ei sisaldu ühtegi tervisele või loodusele kahjulikku ainet. Looduslik toore valmissegatult(kaseiin- kohupiim) seisma jäädes rikneb toa temperatuuril paari päevaga. Hind: Värvi (ühes toonis) ruutmeetri hind sõltub peamiselt pigmendi valikust ja kogusest. Spinellid on kõige kallimad pigmendid (1kg u. 1500krooni), ookrid ja umbread tunduvalt odavamad (1kg u. 350krooni). Olenevalt pinnast (krohv, puit, kipsplaat) ja

Üldehitus

odt

Pindade pahteldamine, värviliigid ja omadused

1. Pindade pahteldamine. Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: *Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks *Vajalikud töövahendid *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine *Tööohutuse ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Värviliigid ja omadused Loetle põhigrupid, -tunnused, -liigid, -tüübid ja kirjelda nende omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm 1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pahtlilabidad, pah

Üldehitus

odp

Maalritööde esitlus

Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedela

Maalritööd

odt

Ehitusviimistlus, mõisted

MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem.

Ehitus

rtf

Viimistlusmaterjalid

· Nake aluspinnaga. Värvide koostisosad · Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. · Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmenditerade fikseerimine kelmes. · Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi (näiteks alküüdvaik) kui ka mineraalseid (näiteks lubi-, tsementvärvid) aineid. · Pigmendid on peeneks jahvatatud pulbrid, mis annavad värvuse, teisalt muudavad värvi läbipaistmatuks. · Pigmendid jagunevad: 1. Looduslikud ja sünteetilised. 2. Metallipulbrid (pronks, Al). 3. Mitmesugused orgaanilised pigmendid. · Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt ka koostisosade kõvastumise takistamiseks. Tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. · Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis.

Ehitus

docx

Maalritöö eksamipiletid

kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule. Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on sideaines ja lahustis lahutamatu värviline peendispersne pulber, mis sideainega moodustab kaitsvaid ja dekoratiivseid efekte. Liigitatakse: looduslikud, tehis- ja metallpigmendid Pigment on värvi üks tähtsaim koostisosa. Kui värvitoode sisaldab läbipaistvaid pigmente, siis nim seda lasuurvärviks. Kui toode pigmente üldse ei sisalda, nim seda lakiks. Välisvärvides tuleb kasut anorgaanilisi pigmente, sest nad on ilmastikukindlamad kui orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus

Maalritööd

doc

Värvid

Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetaks

Keemia

doc

Lubi ja tsement

jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr. Eestisse jõudis lubja tarvitamise ja põletamise oskus 13. saj. saksa ja skandinaavia ehitusmeistrite kaudu. Lubja, aga ka savi kasutamine sideainena oli Eestis valdav 19. saj. lõpuni, mil turule jõudis tsement. Lubja kasutamise oskus kadus sellest ajast alates hämmastavalt kiiresti. Taas hakati lubja kui traditsioonilise sideaine vastu huvi tundma 1990.

Ehitus alused

Rohkem sarnaseid