Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Looduslikud krohvid (1)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Looduslikud krohvid #1 Looduslikud krohvid #2 Looduslikud krohvid #3 Looduslikud krohvid #4 Looduslikud krohvid #5 Looduslikud krohvid #6 Looduslikud krohvid #7 Looduslikud krohvid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Twinky Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Looduslikud v�rvid ehituses

lisatakse vett. Värvilise tooni saamiseks lisatakse vees pastaks hõõrutud värvimulda. [4] Pilt 1. Kohupiimavärviga sein [4] 3 1.2. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv Pintsel- ja rullkrohv on peeneteraline viimistluskrohv, mis võimaldab teha erinevaid pinnastruktuure. Põhikoostises on taimne kaseiin, muutes krohvi tugevaks ja elastsemaks. Täiteaineks on marmorjahu, kriit, valge savi ja jahvatatud merekarbid. Krohv sobib eelkõige kuivadesse ruumidesse täites ka kergeid ebatasasusi. Sobib pea kõikidele pindadele, välja arvatud kunstmaterjalidele ja metallile, mineraalsed seinad (kipsplaat, betoon) vajavad eelnevat pahteldamist. [3] 1.3. Struktuurne kaseiin- savivärv Siseruumide (lagede ja seinte) värvimiseks. Värvid on lõhna- ja lahustivabad ning reguleerivad õhuniiskust. Koosneb peeneks jahvatatud savist, liivast ja liimaineks on kaseiin

Ehitus
thumbnail
7
odt

Looduslikud krohvid

Sissejuhatus...............................................................................3 Savi, savikrohv..........................................................................4 Lubi, marmor-lubikrohv............................................................5 Lubipahtel, marmor-kaseiinkrohv.............................................6 Kokkuvõte.................................................................................7 SISSEJUHATUS Seekordseks referaadi teemaks on looduslikud krohvid, referaadis püüan välja tuua looduslikke krohve. Referaadi materjal on otsitud internetist. Referaadi pikkus on 7 lehekülge. SAVI · Savi on üks maailma vanimaid ja olulisemaid ehitusmaterjale. Erinevad saviehitustehnikad ning - tooted on järjest enam populaarsust võitmas lisaks traditsioonilisele taluehitusele ka moodsas, ökoloogilise suunitlusega arhitektuuris. · Savi üheks olilisemaks omaduseks on võime ühtlustada siseruumide

Krohvitööd
thumbnail
2
rtf

Soojustuskrohvid

Soojustuskrohvid On oluliselt kõrgema soojapidavusega, kui traditsioonilised fassaadikrohvid. Selleks lisatakse kuivmörti lisaainena polüsteroolkraanuleid, mis teevad krohvi kergemaks (kuni 200kg/m) ja soojapidavamaks. Selline eriti kerge krohv nõuab viimistluskatet, mis kaitseks kogu spsteemi ilmastiku eest. Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi

Ehitusmaterjalid
thumbnail
1
docx

Looduslikud mineraalid

Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised

Keemia
thumbnail
2
doc

Looduslikud ja tehismaterjalid

b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest. 6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat.Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lubjakivist.Lubjakivi sisaldab tihti mereloomade kivistisi. Marmorite värvus on väga varieeruv ­ helevalgest mustani.Lubjakivi ja marmori peamiseks koositisosaks on kaltsiit. 7.Vääriskivid on looduses harva esinevad mineraalid v kivimid, millest valmistatakse ehteid. Teemant ­ kõige kõvem looduslik mineraal.Ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust.Läbipaistev. Smaragd ­ kroomi sisaldav tumeroheline berüll. Rubiin ­ punaka värvusega korund. Safiir ­ sinaka värvusega korund. Klaas & tsement 1.Klaasi hakati valmistama 67 tuhat aastat tagasi. 2.Eestis hakati klaasi valmistama 1628. Hiiumaal, Hütil. 3.Klaasi toorained on puhas liiv, sooda ja lubjakivi. 4.Klaasi koostis oksiidide abil ­ Na2O * CaO * SiO2 5.Kristallklaas on pliioksiidi sisaldav klaas. 6

Keemia
thumbnail
13
doc

Fassaaditooted (krohvid)

FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike

Ehitusviimistlus
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

12. Lubja kasutamine: 1. müürimördid 2. krohvimördid 3. kuivsegud 4. lubi-liiv tooted 5. segasideained 6. lubivärvid 7. lubi lisandina teiste sideainete valmistamisel 8. kasutamine teistes tootmisharudes. 9. 20. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad 10. Kipssideained ­ peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produktid, mis veega segamisel kivinevad õhus. 11. Toorained: Looduslik kips või looduslik anhüdriit 12. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: 13. a) MADALATEMPERATUURSED kipssideained ­ põletust 130-180 C. Kiire kivinemine. Ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. 14. KÕRGTUGEVA KIPSI TOOTMINE ­ kuumutamisel autoklaavis, keetmisel soolalahuses 15. Autoklaavis ­ sisselaadimisluugi kaudu antakse sisse tooraine, mida kuumutatakse 5 tundi temp 124C, kuumutamisagendiks on aur

Ehitusmaterjalid
thumbnail
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.

Ehitus



Lisainfo

Looduslikud krohvid

Meedia

Kommentaarid (1)

Makesumnoiss profiilipilt
Makesumnoiss: narmalna
16:27 03-09-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun