6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustumiseks naha pinnalt kulub 0,5-0,6 kca
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks Tootmine Loomne valk/ söödavalk, % Lambakasvatus 5-10 Veisekasvatus 7.13 Seakasvatus 10-20 Kalakasvatus ~20 Linnukasvatus 20-25 broileriliha 31 Munatootmine 25-31 Pi
süsteemid ning koordineerib nende toimimist eesmärgiga tagada organismi kui adenosiintrifosfaadi terviku adekvaatne reaktsioon koormusele. Peale lihaste leiavad kõige märgata- (ATP) lagunemisel vamad muutused kehalisel tööl aset hingamiselundite, südame ja vereringe ning vabaneva energia termoregulatsiooni süsteemi talitluses. arvel. Sellele Kõige tähelepanuväärsemad muutused, mis ilmnevad töötavates lihastes, on ener- vaatamata ATP sisaldus töötavates giavarude vähenemine ning mitmesuguste ainevahetusproduktide (metaboliitide)
ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha valkudest moodustab sidekoevalk kollageen.
asendamatud, tehnoloogia alusel töötlemata ehk looduslikud ja töödeldud, olemuse alusel naturaalsed ja sünteetilised. Kõige levinum on siiski alljärgnev toitainete jaotus. Makrotoitained, mida vajatakse päevas kas kümnetes või sadades grammides ja siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitained, mida vahel nimetatakse ka põhitoitaineteks, on meile vajalikud peamiselt järgmistel põhjustel. Esiteks, energia tootmiseks. Põhiliselt saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel. Teiseks, toitaineid on vaja kasvuks, see tähendab biostruktuuride moodustamiseks ja nende mõõtmete ning arvu suurenemiseks. Kolmandaks, makrotoitained on meile vajalikud kui asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikas. Lisagem siia, et makrotoitainete kestev liigtarbimine on samuti seotud ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega
Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid. Toitumine on organismi eluline vajadus. Elusorganismis töötavad alaliselt vereringe- ja seede- elundid, närvid ja lihased. Kõigeks selleks on tarvis energiat. Et kõik eluks vajali- kud protsessid kulgeksid normaalselt, peavad organismi hävinenud rakud ja koed 8 pidevalt asenduma uutega ning kulutatud energia taastuma. Materjaliks, mille arvel toimub rakkude uuenemine, on toit. Toit on ka allikaks, millest organism saab vajaliku energia normaalse kehatempe- ratuuri säilitamiseks ja meie keha mitmesuguste elundite tegevuseks. Toit on üks olulisemaid tegureid, millest oleneb noore inimese kasv ning täiskasvanu tervislik seisund ja töövõime. Toiduained jagunevad põhiliselt kahte liiki: 1) taimse päritoluga toiduained: leib, puu- ja köögivili jne, mis annavad organis-
kõhulahtisus, veresoonte laienemine; pikema aja jooksul: tumedad pigmendilaigud, maohaavad, kollatõbi, maksakahjustused · defitsiit pellagra (kõhulahtisus, depressioon, dementsus, dermatiit), lihaste nõrkus, tundlik nahk, värisemine · allikad: lahustuv kohv, lambamaks, maapähklid, töötlemata liha, toores kanamuna Vitamiin B6 ehk püridoksiin · vesilahustuv · tähtsus: süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustamine, energia tootmine glükogeenist, antikehade ja punavereliblede moodustamine, närvisüsteem · vajalik B12 vitamiini ja magneesiumi imendumiseks · defitsiit raseduse ajal: krambid, iiveldus, oksendamine, unetus, ärrituvus, isutus, kaaries · võib olla toksiline, kui tarbida päevas 1000 mg · allikad: kala, kartul, banaanid, täisteratooted, maks, linnuliha Vitamiin B12 ehk kobalamiin · vesilahustuv
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks
Kõik kommentaarid