Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Liivi sõda ja vene aeg (2)

1 Hindamata
Punktid
Liivi sõda ja vene aeg #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Noor Kuu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

1. Aastaarvud Liivi sõda ­ 1558-1583 Jam Zapolski rahu ­ 1582 Pljussa vaherahu ­ 1583 Altmargi rahu ­ 1629 Brömsebro rahu ­ 1645 Oliwa rahu ­ 1660 suur näljahäda ­ 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad ­ 1684 esimene eesti keelne grammatika ­ 1637 Tartu ülikooli asutamine ­ 1632 2. Isikud Balthasar Russow ­ Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV ­ Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf ­ Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI ­ Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. ­ Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi ­ Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis ­ Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. ­ Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad ­ Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. ­ Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli ­ Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 ­ Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 ­ Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi ­ Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn

Ajalugu
thumbnail
3
doc

liivi sõda

28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased lubasid Eesti ,,igaveseks ajaks" Rootsile *Ivan IV(julm)-pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, 1572 tuli lisavägedega Liivimaale, suudeti vallutada enamus mandri-Eestit. *Hertsog Magnus-endine Saaremaa asevalitseja. Taani hertsog, sai Liivimaa kuninga tiitli.1570 hakkas koos venelastega Tlna piidama, ebaõnnestus 1571a. Teine tlna piiramine 1577 ebaõnnestus samuti. Magnus põgenes Poola kuninga valdustele. *Ivo Schenkenberg-tlna käsitööline, kaitses tlna

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Liivi sõda

Hertsog Magnus ­ taani kuninga vend. Ta oli salakaval ja petis ning hiljem ka Ivan Julma kaasosaline. *1560a. 2. august- Härgmäe lahing (ordu vs venemaa). Sellega purustati Ordu täielikult! Sellega oli lõppenud Vana Liivima e Ordu aeg. Ning puudus ka nüüd sisepoliitika, kõik olenes võõrvõimust ja välisriikidest. *1560 sekkus Rootsi, sest Tln palus abi. Tlna raehärrad eelistasid iga võimu Venemaale. Rootsi sekkus, sest : 1.Tahtis suurendada oma alasid (ka soome oli sel ajal rootsil) 2.Tahtis venemaa võimu vähendada. Kõik rigid olid selle poolt, et venemaa ei tohi saada sadamaid ja veel enam tugevneda. *1560-61 ­ hoogu juurde sõjale. (Liivi sõja jooksul oli ka aastaseid v veel pikemaid pause, nt 1559 a. aprillis vaherahu pooleks aastaks) *1561- Lõuna-Eesti oli Poola huviorbiidis, Põhja-eestit tahtis Rootsi. Lõuna eesti andis truudusvande poolale jne

Ajalugu
thumbnail
16
docx

PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL.

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Liivi sõda

mängus.Hoidis madalat profiili, Tõusis esile alles siis kui Ordu lõplikult purustati. 1558-1559 Venemaa alistas endale piirkonna, mis talle meeltmööda oli. Ordu ei suutnud siinseid alasid sõjaliselt kaitsta ja venelased tulid järjest rohkem peale. Teisena sekkus 1559 Taani, kelle kuningas ostsis Saaremaa. Ta saatis oma venna Magnuse siia aldele valitsema, kes oli igavene suli, petis, kelm ja aferist.(Hiljem Ivan Julma kaasabiline) 1560 2. august-Ordu viimane välilahing -Härgmäe lahing .Lõppes ordu eksisteerimine ja sai läbi Ordu aeg e Vana-Liivimaa aeg. See tähendas aga seda, et sisepoliitiliselt puudus Vana-Liivimaal sõjaline võim. Polnud võimalust otsustada, mis saab maast, kõik sõltus teistest riikidest. 1560 sekkus ka Rootsi läbi Tallinna, kes palus abi. Tallinnas oli seisukoht, et kõike muud peale Vene võimu.Rootsi sekkus, kuna ei tahtud samuti Venemaa suurenemist. Venemaa oli phm pinnuks silmis kõikidele euroopa riikidele

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Liivi sõda ja Põhjasõda.

Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg ­ Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) ­ Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja riigi vahel (Poola

Ajalugu
thumbnail
4
docx

LIIVI SÕDA

LIIVI SÕDA Algus: 16. sajandi keskel oli Liivimaa jagunenud viieks väikeriigiks: Saksa Ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28

Ajalugu




Kommentaarid (2)

Marike18 profiilipilt
Marike18: Ei avane
20:41 09-02-2009
Kris09 profiilipilt
Kris09: OK
21:32 17-06-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun