Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 248 korda Seda faili on alla laetud 248 korda 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis 12/12/2011 Kuupäev, millal dokument üles laeti

LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE
1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim.
2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu
võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa.
3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga.
4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest
kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult.
5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud
närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest.
6. Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till, petersell,
seller.
7. Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist, otra ja kaera. Ning
lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast
kuuekuuseks saamist.
8. Väikelaste käeulatusse ei tohiks jätta pähkleid, rosinaid, viinamarju, lutsukomme,
närimikumme, sets ta võib neid endale hingamisteedesse tõmmata.
9. Soovitatav on toitu enne lapsele andmist ise maitsta, et kontrollida toidu
tempseratuuri, maitset, värskust.
10. Igas vanuses lapsele sobivaim jook on vesi janu kustutamiseks.
11. Püree valmistamiseks tuleb köögivili pesta , puhastada, jälle pesta, tükeldada ning
panna vähese veega keema. Keedetakse poolkrõpsuvaks vitamiinide kao vältimiseks.
12. Rasvaine (või, margariin) lisatakse püreele vahetult enne lapsele andmist.
13. Liha on hea loomse valgu allikas, mis sisaldab väga vajalikke amonihappeid, mida
organism ise ei tooda.
14. Taine liha ja maks on kõige paremini omastavateks rauallikateks.
15. Leib on lapsele parim süsivesikute, valkude, vitamiinide, mineraalide ja kiudainete
allikas.
16. Kohupiima ja kodujuustu võib hakata pakkuma alles aastavanusele lapsele, sest need
tooted sisaldavad imikule liiga suures koguses kõrge bioväärtusega valke.
17. Toiduportsjon peab vastama väikelapse isule ja kaalule.
18. Kuni viienda eluaastani peaks laps jooma 3,5% rasvasisaldusega täispiima, edaspidi
piisab 2,5% rasvasisaldusega piimast.
19. Lapsele pole soovitatav ültse maiustusi pakkuda, kuna need rikuvad söögiisu ja
tekitavad hambakaariest.
20. Toidupüramiid on tervisliku tasakaalustatud toitumise aluseks alates lapseeast, mil
kujunevad välja toitumisharjumused. Süües iga päev püramiidi igast osast valmistatud
toiduainetest toitu, saab laps vajaliku koguse toitaineid ja energiat kasvuks ja
aktiivsuseks.

ERIPSÜHHOLOOGIA JA –PEDAGOOGIKA
TEOREETILISED ALUSED
1.)Millega tegeleb eripsühholoogia?
Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega
2.)Millega tegeleb eripedagoogika?
Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga
soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude
ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema
potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine.
3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika?
Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste
laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus
võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis
arenguvaldkonnas.
4.)Millega tegeleb logopeedia?
Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime – suulise ja kirjaliku kõne loome ja
mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine.
5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks?
Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt,
kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma
arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist.
6.)Milliste arenguvaldkondade kaupa arendatakse erivajadustega koolieelikuid?
Motoorika, sotsiaalsed oskused, kommunikatsioon, kognitiivsed oskused, eneseteenendus.
Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse
arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et
mahajäämust vähendada.
7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või
vähem hälbinud?
Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne
madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus.
Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus.
8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega
koolieelikutel?
Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema
kasvukeskkonnaga.
9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks?
Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele
arengule ja toetada perekonda. Järgida tuleks põhimõtteid: arendustegevuse alustamine niipea
kui on märgatud vajadust, individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele
erivajadustele ja keskonna võimalustele, perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna ja
võrgustikutöö, lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega, lapse ja
perekonna iseseisvuse toetamine , niipalju kui see võimalik on, ühest kasvukeskkonnast teise
ülemineku toetamine. Varajane alustamine erivajadustele vastava arendustegevusega annab
võimaluse ärahoida kõrvaldada või leevendada teiseseid mahajäämuse nähte.
10.)Millal on vaja märgata lapse erivajadusi?
Võimalikult varakult, kuna juhul kui lapse esimesed arenguetapid hilistuvad ( esmalt arenevad
lapsel kiirelt motoorika ja tunnetustegevuse esimene aste – tajud, sensomotoorsele arengule
aga toetub kogu hilisem areng ) ning ilmnevad eale mitteomased arengudententsid, kaasnevad
paratamatult ka teisesed mahajäämuse ilmingud. Varajase sekkumise eesmärgiks ongi ju
teiseste kõrvalekallete ennetamine , kõrvaölekaldumine ning raskematel juhtude
leevendamine. Olemasoleva arengupotensiaali maksimaalne ärakasutamine, toob endaga
kaasa parema edasijõudmise edasises elus.
11.)Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus?
Perearst, sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, eripedagoog, vajadusel psühholoog eriarstid
12.)Milliste puudest tingitud erivajadustega laste arengukavas peab tingimata olema
mänguõpetus?
Vaimupuudega ja autismiga lastel on mänguõpetus eriti olulised, kuna lapsed õpivad maailma
tunnetama läbi mängu. Mängides kogeb laps inimesi ja asju, täiendab oma mälu, katsetab
põhjuseid ja tagajärgi, rikastab sõnavara, õpib kontrollima oma emotsionaalseid reaktsioone.
Mäng arendab keskendumisvõimet, alustatu lõpetamis oskust, omandatud kujutluste sihipärast
kasutamist mängu õnnestumiseks, peenmotoorikat ja eneseteenindamisoskust.



13.)Mille arendamine on kuulmispuudega laste arendustöös kõige olulisem?
Säilitada lalinaperioodist hale tekitamisoskus, kujundada õige kõnehingamine, arendada
kuulmistaju s.t. oskust kuulata ja eristada ümbritsevaid helisid), õpetada last jälgima ja
matkima kõneliigutusi, kujundada kõnemotivatsioon. Laps vajab näitlikustamistsõna juurde
lisatakse sõnasilt, kasutatakse sõrmendamise õpetamist.Motoorika arendamine (tasakaalu ja
koordinatsiooni arendamine, peenmotoorika), sotsiaalsed oskused (suhtlemine eakaaslastega
koostöö, rollimängud ja minapilt), kognitiivsete oskuste arendamine ( kuulmisjääkide
kasutamisoskuse kujundamine, kuulmis ja rütmitaju arendamine, mõtlemise arengu toetamine,
kujutluste täpsustamine ümbritsevast, matemaatiliste kujutluste loomine ja arendamine,
kujutavate tegevuste arengu toetamine)
14.)Miks on erivajaduste ja/või puuete korral vaja eristada ka raskusastet?
Selleks et koostada lapse arengule vastavat arengukava, et ära kasutada lähima arenguvalla
potesiaali õpetamiseks, ei saa õpetada lapsele asju liiga kiiresti, kui eelmised arenguetapid on
puudulikud
15.)Kus on kurtidel ja mõõduka, raske ning sügava vaimupuudega koolieelikutel kõige
parem areneda?
Arendusrühmas, kus on kuni 7 last. Seda selleks et esmalt on vaja tajuliikide kujundamine ja
arendamine, mõtlemise vormide ning operatsioonide kujundamine ja arendamine,
ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste
loomine, kujutavate tegevuste kujndamine ja arendamine.motoorikas püütakse tõsta
liikumisaktiivsust, põhiliigutuste kujundamine ja arendamine, silma-käe koostöö ja kahe käe
koostöö. Kõnemõistmisne ja kasutamine suhtluseks, oma tegevuse reguleerimine ja
planeerimine, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kujundamine, eneseteenindusoskuse
arendamine. Raske ja sügava vaimupuude korral on esmane põhiliigutuste, esemelise
tegevusoskuste kujundamine, eneseteenindamisoskuse ja suhtlemisoskuse kujundamine.
16.)Milliseid eriabi võimalusi on erivajadustega lastele ette nähtud koolieelse
lasteasutuse seaduse järgi?
§ 14. Erivajadustega lapsed
(1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele
(edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja
kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses.
(2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste
lastega.
(3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks,
moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad.
17.)Milliseid lapsi soovitatakse tasandusrühmadesse?
tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last;
18.)Milliseid lapsi soovitatakse arendusrühmadesse?
arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last;
19.)Mitu erivajadustega last võetakse sobitusrühma?
Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades,
arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta.
Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine :
1) sõimerühmas kuni 14 last;
2) lasteaiarühmas kuni 20 last;
3) liitrühmas kuni 18 last.
20.)Mis tuleb koostada igale sobitusrühma erivajadustega lapsele?
IAK ehk individuaalne arenduskava




MAJAPIDAMIS- JA KORISTUSTÖÖD
1. Koristamise põhieesmärk on saavutada soovitud puhtuseaste, tehes minimaalselt
kulutusi töö, aja ja rahalises mõttes.
2. Puhastusmeetodi valiku määrab pinnakatte materjal, kasutatav aeg ja soovitud
puhtuseaste.
3. Kõige kiiremini määrduvad staatilise elektriga ja poorsed pinnad.
4. Mustuse levikut saab piirata vahetusjalatsite ja porimatidega.
5. Kõige tähtsam puhastuaine on vesi.
6. 25 kraadi on puhastusvee sobivam temperatuur kloori sisaldusega puhatusainetele.
7. Aine pH näitab aine happelisust.
8. Tavaliselt polegi vaja neutraalsete puhatusainete kasutajal kanda kummikindaid, v.a.
juhul kui pesed tunde neutraalsete puhastusainetega.
9. Nõrgalt aluseline ja neutraalne puhastusaine sobib emailpinna puhastamiseks.
10. Neutraalne puhatusaine sobib roostevaba terase puhatamiseks.
11. Imikupesu pesemiseks sobivad looduslikud pesuained.
12. Seepidel on eriti hea mustuse lagundamise võime pehmes vees.
13. Ühekordse kasutusega puhatuslapid on hügieenilised.
14. Mikrokiudlapid puhastavad ilma aineta ja korduskasutatavad.
15. Kuiv-ja poolniiske puhastusmeetod on kõigile vett-taluvatele pindadele kõige
sobivaim.
16. Toidunõude pesemisel tuleb eemaldada toidujäägid, grupeerida (klaasid, tassid,
taldrikud, noad, kahvlid, lusikad, toidu serveerimisnõud, toidu valmistamisnõud) ja
puhastuvee temperatuur 40 kraadi.
17. Toidunõud peaksid olema vähemalt 1 minut loputusvees ja loputusvee temperatuur
peaks olema 60-70 kraadi. Loputusvett tuleks vahetada.
18. Köögi puhtusest sõltub toidu kvaliteet ning eriti hoolikat puhastamist vajavad toiduga
kokkupuutuvad pinnad.
19. Pliiti peab puhastama iga toidukorra järel.
20. Töömeetod on inimeste, materjalide ja vahendite koostöö. Ning hea töömeetod on
kiire, kerge, ei väsita töötajat, ei kahjusta pinnakatte materjali ja ei ole kulukas.
KOMMUNIKATSIOONIVAHENDITE
KASUTAMINE, OLMETEHNIKA KASUTAMINE
JA OHUTUSNÕUETE JÄRGIMINE.
1. Lapsele saab kodu turvaliseks muuta, hoides pistikupesad kaitstud ning lahtisi nurke ei
tohiks olla.
2. Väiksele lapsele saab muuta pistikupesad ohutuks turvakaitsmetega.
3. Õnnetusi elektrikannuga saab vältida mitte jättes kuuma vett kannu, eemaldada juhe
pistikust ja asetada kann lapsele kättesaamatusse kohta.
4. Õnnetusi laualambi, raadio, arvuti juhtmega saab ennetada asetades need asjad
kõrgemale ja kaugemale lapsele kättesaamatusse kohta, et laps ei saaks neid endale
kaela tõmmata.
5. Kodu kõige ohtlikum ruum on köök. Seal peaks olema pliidil lastepiirded, turvakaane
ja lukud.
6. Tüüpilised ergonoomilised vead on tolmuimejaga töötamisel küürusselg ja
monotoorsed liigutused.
7. Enne pesu asetamist pesumasinasse tuleks kontrollida taskud üle ja panna kõigil riietel
lukud kinni.
8. Kui me ei järgi pesuaine kasutusjuhendit ja doseerime pesumasinasse liiga vähe
pesuainet ei pruugi pesu puhataks saada.
9. Kuivatustrumilis pole soovitatav kuivatada õrnema tektiiliga, frotee ja trikoo esemeid.
10. Et oleks võimalik avarii ja õnnetuse korral kommunikatsioonivahendeid kiiresti ja
tulemuslikult kasutada, tuleks esemed asetada kättesaadavasse kohta ja kontrollida
regulaarselt nende töökorrasolekut.




LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE
1. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist
ja psühhilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.
2. Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi:
• Lapsele suunatud vägivallateod;
• Lapse hooletusse jätmine;
• Lapse ülehooldamin;
3. Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides:
• Emotsionaalne e. tundeline;
• Füüsiline e. kehaline;
• Psühholoogiline e. vaimne;
• Seksuaalne e. sooline
4. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse
pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut.
5. Psühholoogiline e. vaimne vägivald on lapse suhtes tehtud tegu, mis pidurdab või
kahjustab lapse potentsiaalsete võimete arengut.
6. Füüsiline vägivald on lapse väärkohtlemiseliik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult
füüsilise ja psüühilise ebamugavasse seisundisse, tekitatakse talle tahtlikult
kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust.
7. Lapse seksuaalne väärkohtlemine on igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus lapse
suhtes, mis ületab temaga suhtlemise normid.
8. Seksuaalne ärakasutamine on lapse mittevägivaldne kasutamine seksobjektina oma
suguiha rahuldamiseks.
9. Seksuaalne vägivald on lapse tahte vastane suguiha rahuldamine lapse peal olukorras,
kus laps pole suuteline sellest keelduma ja ennast kaitsma vaimsete ja füüsiliste
jõudude ebavõrdsuse tõttu.
10. Lapse hooletussejätmine on väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise
või füüsilise ebamugavuse seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse
vanemate poolt rahuldamata.
11. Lapse füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse
puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises.
12. Emotsionaalne hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse
puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises.
13. Lapse tervise hooletussejätmine on vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku
seisundi hoidmisel või parandamisel.
14. Lapse hariduslik hooletussejätmine on tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine
hariduse omandamisel, mille tagajärjel lapse võimed ei leia täit väljaarendamist ega
rakendamist.

15. Järelvalvetus on vanema- või hooldajapoolse kontrolli alanemine või puudumine lapse
tegevuse üle ning sellega seonduv ebaküllaldane vastutustunne lapse füüsilise
psüühilise heaolu eest, mille tagajärjel suureneb lapse risk mitmesugustesse
ohusituatsioonidesse sattumiseks.
16. Ülikaitstus lapse suhtes on vöörkohtlemise liik, mille puhul vanem või hooldaja
liialdab kontrolli hoidmisega lapse tegevuse üle, laps jäetakse ilma tema eale vastavast
iseseisvast tegutsemisest, millega seatakse ohtu tema isuksuse ja sotsiaalse
kompetentsuse eakohane areng.
17. Raputatud lapse sündroom
Lapse raputamine on väikelapse füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus
füüsilised jõud põhjustavad lapsele tõsiseid vigastusi.
Raputamine on lapsele ohtlis seetõttu, sest lapse pea on kehaga propotsionaalselt
suurem ning aju ei ole veel piisavalt kaitstud. Seetõttu võib raputamine tekitada
lapsele suuri vigastusi ja see võib lõppeda isegi surmaga.
18. Kaudne Münchhauseni sündroom on üks pentsikumaid lapse väärkohtlemise
sündroome, kus lapsevanem või hooldaja mõtleb välja lapsele mingi haiguse ilmingud,
mida tegelikult lapsel ei ole. Lapsest tehakse ohver ning ta veedab suure osa oma
lapsepõlvest arstide hoole all ravides haigusi, mida tal tegelikult ei ole. Tihti tekitavad
vanemad/hooldajad lapsele ise füüsilisi ja ka vaimseid vigastusi.
19. Pedofiilia on sõna-sõnalt tõlgendatav lastearmastusena. Pedofiilid on nii mehed, kui
naised, kes väljendavad seksuaalset erutust või meeldivust eelpuberteediealiste laste
suhtes.
20. Pedofiilia on parafiilia alatüüp. Parafiiliad on tugevad seksuaalsed fantaasiad, kihud ja
käitumises, mis tavaliselt on seotud laste ja objektidega.
21. Pedofiilia on kuritegu. Veel 90-ndatel ei teadvustatud Eestis pedofiilia kui kuriteoliigi
tõsidust, mistõttu pedofiilijuhtumite käsitlus jäi valdavalt õigussüsteemi valdkonda.
Alles viimasel ajal on hakatud pedofiiliat pidama inimese seksuaalsfääri haiguseks
ning rõhutama pedofiilide ravi vajalikkust eesmärgiga ära hoida nende poolt
võimalikke uute seksuaalkuritegude toimepanemist.




LASTEKAITSE
1. Lastekaitse on perekonnapoliitika üks tähtsaim osa.
2. Lastekaitse tegeleb riigis lastega ja perekonnaga seotud probleemide kaardistamise ja
ja parandamisega. Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine
peaks olema riigis üheks kõige olulisemaks proriteediks.
3. Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nend eest hoolitsemine lapse
vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad
igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse
sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja
abi.
4. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma
lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik
peamiselt seadusandluse kaudu läbi KOV üksuste lastekaitse – ning laste hoolekande
alaseid küsimusi.
5. Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventatsiooniga, milles on kirja
pandud kõik rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu
maailmas tema sünnihetkest alates.
6. Lapseks loetakse igat inimest, kes on noorem kui 18 aastat või vastavalt kohtuotsusele
tema teovõime laiendamise kohta.
7. Konventiooni põhiprintsiibid:
• Kõigil lastel on võrdsed õigused;
• Kõik lapsed on võrdväärsed;
• Kõigil lastel on õigus võrdsele kohtlemisele;
• Igas lapsi puudutavas ettevõtmises tulebesikohale seada lapse huvid;
• Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ning võimalikkule
maksimaalsele arengule;
• Igal lapsel on õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes ning
tal on õigus, et tema arvamus ära kuulatakse.
8. Laste õiguste kaitsega tegelevad kõik institutsioonid, mis edendavad Eesti elavate
inimeste heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast sõltuvalt väljakujunenud ka teistest
enam lastega tegelevad institutsioonid. Valitsusasutustest on nendeks
Sotsiaalministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka
Kultuuriministeerium , Siseministeerium ning rahvastikuministri büroo.
9. Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala,
töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös.
Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama
rahvusvahelist lapsendamist.
10. Riiklik lastekaitse sisaldab endast laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse,
huvitegevuse ja hoolekande korraldamist.
11. Maavalitsuse ülesandeks on lapsendamise korraldamine, järelvalve teostamine
sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega
seotud küsimustes.
12. Lastekaitse põhirõhk on on kohalikul omavalitsusel , kes korraldab laste kaitset ja abi
osutamist kohaliku omavalitsuse territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele
vajalike teenuste kättesaadavuse.
13. Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööle võetud lastekaitse
töötajad või andnud vastavad ülesanded sotsiaaltöötajale.
14. Oluline roll lastekaitses on ka valitsusvälistel organisatsioonidel, kellega nii riik kui ka
kohalikud omavalitsused teevad koostööd lapse õiguste tagamisel ning lastele ja
peredele teenuste osutamisel.
15. Suuremad lapse õiguste valdkonnas tegutseva organisatsioonid Eestis on Lastekaitse
Liit, Eesti Lastefond, UNICEF Eesti Rahvuskomitee.
16. Fakulatiivprotokoll –käsitleb lapse õiguste konventatsiooni laste müüki,
lasteprostitutsiooni ja pornofraafiat puudutavat ratifitseerimise seadust. See protokoll
tuginedes Karistusseadustikule käsitleb järgnevaid tegusi ja toiminguid kui kuriteod:
Lapse müümine ja ostmine Orjastamine
Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine Doonorlusele kallutamine
Vägistamine Sugulise kire vägivaldne rahuldamine
Suguühendusele sundimine Sugulise kire rahuldamisele sundimine
Suguühendus järeltulijaga Suguühendus lapseealisega
Sugulise kire rahuldamine lapseealisega Noorema kui kümneaastase isiku
arusaamisvõimetus

17. Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava võeti vastu 2006. aastal. 2007 aastal
lisati arengukavasse laste müüki, prostitutsiooni ja pornograafiat ennetav ja tõkestav
osa. Arengukava sisaldab alljärgnevaid lastele suunatud meetmeid:
• järjepidev lastega töötavate spetsialistide professionaalsuse tõstmine; laste
hoolekande asutuste töötajate täienduskoolituste ja lastekaitsetöötajate
koolituse korraldamine;
• osalemine Läänemeremaade Nõukogu juures asuva riskilaste töörühma töös;
• lapse abivajaduse märkamine ja sekkumine: laste abi- ja infotelefoni
käigushoidmine ja laiendamine.
18. Riskirühmaks on eelkõige lapsed, kes elavad toimetulekuprobleemidega
perekondades: puudub piisav hoolitsus ja tähelepanu. Seetõttu on nad altimad sõlmima
suhteid neile tähelepanu osutava täiskasvanuga. Riskirühmaks võivad olla ka need
noored, kelle koduses kasvatuses on esikohale seatud tarbijalikkus ja materiaalsed
väärtused, mistõttu võib noor, et saada nt paremat mobiili, sülearvutit vms nõustuda
enda müümisega.
19. Vanemlike oskuste ja vastutuse puudumine on riskitegur: on esinenud juhtumeid, kus
vanem oma kodus sunnib alaealist last (tütart) seksuaalsuhtesse täiskasvanuga.
20. Kõrgendatud riskis on ka institutsionaalses hoolduses olevad lapsed, keda on eelnevalt
väärkoheldud.
21. Riskiteguriks on ka vanema huvipuudus lapse tegevuse ja huvide vastu, mille tõttu
näiteks laps on altim sõbrunema internetis talle tähelepanu osutuva täiskasvanu või
vanema noorukiga. Seetõttu on oluline avalikkusele suunatud kampaaniate läbiviimine
ning vanemahariduse edendamine, et nimetatud olukorda ennetada.

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: Materjal sisaldab eksami jaoks kordamisküsimuste vastuseid lapsehoidja erialal.
Muu