Laiuss (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

pdf

Diffüllobotrioos ehk laiusstõbi

nimelt ei olnud vaja preparaati kaua uurida ja silte lugeda, et aru saada, millega konkreetselt on tegu, teisest küljest olid laiussid väga keerukad/keerdus ­ sõna otseses mõttes. Antud preparaadid olid ilmselt umbes 3-4 meetrit pikad (kindlalt ei julge väita seda just sellesama keerukuse tõttu). Laiusside pikkus on keskmiselt 3-6 meetrit, kuid võib ulatuda ka lausa 20 meetrini, laius 1-2 cm ja eluiga kuni 25 aastat. Haigust, millesse laiuss inimesi (tegelikult ka loomi) nakatuda võib, nimetatakse diffüllobotrioosiks. Seda põhjustab kaladega leviv nookpaeluss Diphyllobotrium latum. Laiusstõvesse nakatutakse süües toorest või halvasti töödeldud kala (mageveekala). Haigusest võivad kujuneda ka B12 vitamiini puudus ja aneemia, kuid tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid. Laiusstõbi levib põhiliselt Skandinaaviamaades, Ida-Euroopas, Tsiilis ja Argentiinas

Bioloogia

26

doc

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

 Opisthorchis felinus – siberi tagaraiglane  Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1  Helmintiaasid 2 - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid  Diphyllobothrium latum – laiuss  Taenia solium – nookpaeluss  Taenia saginata – nudipaeluss  Echinococcus granulosus – ehhinokokk  Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases  Ascaris lumbricoides – solge

Esmaabi

13

docx

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

- mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa - hermafrodiidid - elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes · Fasciola hepatica ­ maksakakssuulane · Opisthorchis felinus ­ siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum ­ väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes)  2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum ­ laiuss · Taenia solium ­ nookpaeluss · Taenia saginata ­ nudipaeluss · Echinococcus granulosus ­ ehhinokokk · Hymenolepis nana ­ kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides ­ solge · Enterobius vermicularis ­ naaskelsaba

Füsioloogia

31

doc

Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ettenähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord. Vastavalt sellele peavad kõik toidukäitlejad läbima vastavalt oma töö iseloomule toiduhügieenikoolituse. Toiduhügieenikoolituse ka

Toiduhügieen

29

doc

Kala- ja kalatooted

Tänapäeval kasutatakse kalade püüdmiseks kõrgeid helisid, mida kalad tajuvad sisekõrva abil. Maitsmismeelega kontrollitakse toidu kvaliteeti. Üldjuhul on kaladel maitsmispungad suus, kuid on ka kehal ja sabal. 7 Kalade haigused Ka kaladel on oma haigused ­ parasitaar­ ja nakkushaigused, isegi kasvajad. Meie vete kaladel on leitud rohkem kui 120 eri liiki parasiite. Neist on inimesele ohtlik ainult laiuss. Enamik kalade parasiite ei põhjusta nendega ühes ja samas veekogus elavate kalade hulgas nakkuspuhanguid, kuid nad võivad muutuda ohtlikuks veekogusse toodud uutele kalaliikidele, kellel puudub vajalik immuunsus. Haiguste korral kalakasvanduses ravitakse kalu. Nakkushaigusvastaseid ravimeid antakse söödaga või süstitakse. Ka kalade sooleparasiitide vastu antakse ravimeid söödaga. Kui parasiidid pesitsevad kehapinnal, uimedel ja lõpustel, tehakse kaladele ravivanne

Kaubandus ökonoomika

4

docx

Ohtlikud nakkushaigused maailmas

Ohtlikud nakkushaigused maailmas Andra Pant, NT 12 Shigelloos, teise nimega düsenteeria Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud

Terviseõpetus

18

odt

TOIDUINFEKTSIOONID

TOIDUINFEKTSIOONID Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus.......................................................................3 Düsenteeria........................................................................4 Kõhutüüfus........................................................................5 Tuberkuloos.......................................................................6 Tuberkuloosi tekkepõhjused....................................................7 Tuberkuloosi avaldumine........................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera............................................................................10 Listerioos.........................................................................11 Listerioosi sümptomid..........................................................12 Kampüloos.......................................................................13 Jersinioos..............

Tööohutus ja tervishoid

12

rtf

Arvestuse piletid vastustega

PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijärgus ilmnevad talitushäire

Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)