Sõja ajal mängisid tähtsat rolli sõjalised uuendused. Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat. Väed teadsid alati kus on vaenlane ja kus on nemad, seetõttu oli võimalik lahingud manööverdades võita. Oluline koht oli ka täpsusrelvadel nagu näiteks AGM-130 raketil. Selline tehnika võimaldas põhjustada suuri kahjustusi sõjaobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Lahesõda polnud edukas, kuna pärast sõda olid paljud sõjaväelased üle elanud ränki vaevusi või surnud. Üks suuremaid süüdlasti arvatakse olevat uraani kasutamine. Uraan muutis laskemoona tugevust märgatavalt suuremaks, paraku tõi see endaga aga kaasa paljude inimeste hukkumise. Sõja käigus kaotas USA 291 inimest, Iraak aga 35 000. Sõda oleks saanud ära hoida pidevate läbirääkimistega. Samuti kui poleks olnud kahe
USA 1991 2011 Ajalooreferaat Sissejuhatus Pärast NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel kannatada. 8 kuud hilj
Kõik kommentaarid