Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laeva elektriseadmed arvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Laeva elektriseadmed
  • Elektriajamite mõiste ja liigitus. Ajami liikumise põhivõrrand.
    Elektriajam on masinate või tehnoloogiaseadmete käitamiseks ettenähtud elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmest. Üldisemalt võttes on elektriajami ülesandeks masinate ja mehhanismide liikumise juhtimine.
    Liigid: 1) automaatjuhtimisega ajamid ; 2) osaliselt automatiseeritud ajamid; 3) automatiseerimata ajamid. Osaliselt automatiseeritud ajamitel kasut laevadel paemiselt elektriajamite relee -kontaktorjuhtimist.
    Elektriajami liikumise põhivõrrand:
    Kus J – süsteemi inertsimoment, Ms – staatiline moment; M m- mootori pöördemoment; - mootori pöörlemiskiirus.
    Võrrandi parem pool kujutab endast dünaamilist momenti :
  • Elektrimootorite soojenemine ja jahtumine.
    Masina töötamisele peab järgneb vaheaeg, mille vältel masin jõuaks jahtuda väliskeskkonna temperatuurini. Määravaks teguriks mootori võimsuse valikul on tema soojenemine. Mootor on valitud õigesti, kui tema koormusrežiimil töötades ei soojene üle lubatud temperatuuri.
  • Elektriajamite töörežiimid.
    a) Kestevrežiim (režiimi tähis S1) – masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille kestus on küllaldane selleks, et masina kõigi osade temperatuur jõuaks tõusta püsiväärtuseni.
    b) Lühiajaline režiim (S2) – masin töötab nimikoormusel nii lühikest aega, et selle osade temp ei jõua tõusta püsiväärtuseni. Töötamisele järgneb vaheaeg, mille vältel masin jõuab jahtuda väliskeskkonna temperatuurini.
    c) vaheajaline režiim (S3) – koosneb perioodiliselt vahelduvatest nimikoormusvahemikest ja pausidest, kusjuures tsükli vältus ei ületa 10 minutit. Järelikult ei jõua masin tsükli vältel saavutada püsitemperatuuri. Teda iseloomustatakse suhtelise lülituskestusega:
    4Elektrimootorite võimsuse valik.
    Kestevrežiimil muutumatul koormusel töötamiseks on mootori valik
  • Vasakule Paremale
    Laeva elektriseadmed arvestus #1 Laeva elektriseadmed arvestus #2 Laeva elektriseadmed arvestus #3 Laeva elektriseadmed arvestus #4 Laeva elektriseadmed arvestus #5 Laeva elektriseadmed arvestus #6 Laeva elektriseadmed arvestus #7 Laeva elektriseadmed arvestus #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    abiks arvestusel

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    docx

    Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti

    TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline ­magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahe

    Elektriajamid
    thumbnail
    7
    docx

    Kontaktor, magnetväli, kontaktorkaitselüliti

    Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor ­ tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur mehaaniline k

    Füüsika
    thumbnail
    5
    rtf

    Elektriseadmete vastused

    LK 166 harjutus: 12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks? Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed. 15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks? Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=U\RV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike. 20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? Primaarmähi

    Elektrimasinad
    thumbnail
    158
    pdf

    Elektriajami juhtimine

    Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

    Elektriaparaadid
    thumbnail
    8
    doc

    Elektrimontaazi paraktika juhend

    Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame sisse ühepooluselise kai

    Elektriaparaadid
    thumbnail
    44
    doc

    Elektriaparaadid ja paigaldised

    elektripaigaldist selle käidu ajal hooldada. Kui elektripaigaldise käidu eest hakkab vastutama mingi ametkond või isik, tuleb nimetatud küsimus sellega kooskõlastada. Tuleb tagada, et: · paigaldise käidu ajal ettenähtavat mis tahes korralist kontrolli, katsetusi, hoolde- ja remonditoimingud saaks teha asjakohaselt ja turvaliselt, · kasutatavad kaitseviisid püsiksid paigaldise käidu kestel toimivatena, · elektriseadmed oleksid elektripaigaldise talitluse seisukohalt paigaldise käidu kestel piisavalt töökindlad. 6 TURVATOITESÜSTEEMID Turvatoitesüsteem ­ toitesüsteem, mis peab tagama inimeste ohutuseseisukohast tähtsate seadmete toimimise. (seda nõutakse avalikes hoonetes, kõrgehitistes ja mõnedes tööstusettevõtetes). Turvatoiteallikatena võib kasutada: · akupatareisid, · primaar-galvaanielemente,

    Elektriaparaadid
    thumbnail
    3
    pdf

    Elektrotehnika

    1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet

    Elektrimaterjalid
    thumbnail
    62
    pdf

    Lihtajamid

    4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K voolua

    Automaatika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun