Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laboritöö nr. 8 Polümeermaterjalid (4)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad karboahelaga ja heteroahelaga polümeeride molekulide ehitus?
  • Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil?
  • Millest sõltub kummi elastsus?
  • Missugused aatomsidemed on monomeerides?
  • Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained?
  • Mis on ühist orgaanilistel ja anorgaanilistel polümeeridel?
  • Millest sõltub polümeeri sulavus ja lahustuvus?

Lõik failist

1.


 
Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid?
 
Student Response
Feedback
A.
erinev seadmistik
 
B.
erinev surve
 
C.
erinevad temperatuurid
 
D.
PM-kasvab makromolekul, PK-kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid
 
Score :
10/10
 

2.


 
Mille poolest erinevad karboahelaga ja heteroahelaga polümeeride molekulide ehitus?
 
Student Response
Feedback
A.
karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+ metall
 
B.
karboahelaga-CW, heteroahelaga-CWO
 
C.
karboahelaga-süsinik, heteroahelaga-Co
 
D.
karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+mittemetall
 
Score:
0/10 Õige peaks olema D!
 

3.


 
Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil?
 
Student Response
Feedback
A.
pikeneb pinge vähenemisel
 
B.
pikeneb pinge suurenemisel
 
C.
pikeneb konstantsel pingel
 
D.
plastne deformatsioon puudub
 
Score:
10/10
 

4.


 
Millest sõltub kummi elastsus ?
 
Student Response
Feedback
A.
väävli sisaldusest makromolekulis
 
B.
aatomsidemete iseloomust makromolekulis
 
C.
makromolekuli keemilisest koostisest
 
D.
makromolekuli kujust
 
Score:
6,6/10
 

5.


 
Kas orgaanilised vaigud ( fenool -, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid ?
 
Student Response
Feedback
A.
termoplastid
 
B.
sõltub temperatuurist
 
C.
termoreaktiivid
 
D.
sõltub kõvendajast
 
Score:
10/10
 

6.


 
Missugused aatomsidemed on monomeerides?
 
Student Response
Feedback
A.
elekrtostaatilised (Van der Waalsi jõud)
 
B.
metalsed
 
C.
kovalentsed
 
D.
grafiidisidemed
 
Score:
10/10
 

7.


 
Kas polümerisatsiooni käigus tekivad kõrvalproduktid?
 
Student Response
Feedback
A.
ei teki
 
B.
tekib ammoniaak
 
C.
tekib õhk
 
D.
tekib veeaur
 
Score:
10/10
 

8.


 
Millist rolli mängivad plastikutes määrdeained?
 
Student Response
Feedback
A.
kaitsevad tooteid ilmastiku mõjude eest
 
B.
takistavad valmistoodete kokkukleepumist
 
C.
kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel
 
D.
lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina
 
Score:
10/10
 

9.


 
Mis on ühist orgaanilistel ja anorgaanilistel polümeeridel?
 
Student Response
Feedback
A.
suur molekulmass
 
B.
sarnased mehaanilised omadused
 
C.
sama keemiline koostis
 
D.
hea elektrijuhtivus
 
Score:
10/10
 

10.


 
Millest sõltub polümeeri sulavus ja lahustuvus ?
 
Student Response
Feedback
A.
polümerisatsiooni survest
 
B.
polümerisatsiooni temperatuurist
 
C.
makromolekuli keemilisest koostisest
 
D.
makromolekuli keerukusest
 
Score:
5/10
Laboritöö nr-8 Polümeermaterjalid #1 Laboritöö nr-8 Polümeermaterjalid #2 Laboritöö nr-8 Polümeermaterjalid #3 Laboritöö nr-8 Polümeermaterjalid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 185 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janikah Õppematerjali autor
E-õpe
Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid?
Mille poolest erinevad karboahelaga ja heteroahelaga polümeeride molekulide ehitus?
küsimused 1-10 vastustega

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Labortöö(polümeermaterjal id)

1. Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinevad temperatuurid B. erinev seadmistik C. erinev surve D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Student Response Feedback A. karbiididest B. süsivesinikest C. süsinikust D. hapnikust Score: 10/10 3. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatomsidemete iseloomust makromolekulis D

Tehnomaterjalid
thumbnail
3
doc

Laboritöö nr8 Polümeermaterjalid

Title: Laboritöö nr. 8 Polümeermaterjalid Started: Saturday 12 December 2009 18:15 Submitted: Saturday 12 December 2009 18:21 Time spent: 00:05:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millisesse plastide gruppi kuulub polümetüülmetakrülaat? Student Response A. plastkomposiitide B. termoreaktiivplastide + C. termoplastide D. elastomeeride Score: 10/10 2. Milline on valentssidemete arv monomeeri süsiniku aatomis? Student Response + A. neli B. kuus C. kaks D. üks Score: 10/10 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response

Tehnomaterjalid
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
thumbnail
11
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksam

1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suu

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakes

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
13
docx

Materjateaduse üldalused.

1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjali 1)Valdav osa tahkeid aineid on polükritalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallides. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kritsallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2)Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokritallid on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Anisotroopia on nähtus, kus monokritall omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kritall. Omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükritalne meterjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükritalseid materjale, millest kritallid

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.

Materjaliõpetus
thumbnail
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia

Materjaliteaduse üldalused




Meedia

Kommentaarid (4)

innuints profiilipilt
innuints: Suur Aitäh! :)
15:38 02-05-2009
marek798 profiilipilt
marek798: väga hea
15:42 26-11-2009
slizeren profiilipilt
slizeren: aitäh
18:51 18-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun