Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

LUULEANALÜÜS: Juhan Liiv „Isamaale“ (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisena näeb autor inimsuhteid armastust elumõtet aega loodust ?
  • Milline on riim ja rütm ?
LUULEANALÜÜS-Juhan Liiv-Isamaale #1 LUULEANALÜÜS-Juhan Liiv-Isamaale #2 LUULEANALÜÜS-Juhan Liiv-Isamaale #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marten Martinson Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Luule loovtöö Juhan Liivi luulest

Armastus- üksindus isamaal? Juhan Liivi armastus- ja autobiograafiline luule Ma valisin Juhan Liivi armastus- ja autobiograafilised luuletused, kuna need meeldisid mulle kõige rohkem. Juhan liiv on suutnud luuletada kahest nii erinevast teemast ülima aususe ja julgusega. Juhan Liivi armastusluuletustes tuleb mõistet ,,armastus" võtta väga laialt, see ei piirdu pelgalt kahe inimese vaheliste tunnetega, vaid see võib olla armastus nii looduse vastu ,,Vaikse, kõrge nõmme ääres/üksik majake/vaikselt. lumi alla langeb/läbi oksade/..." kui ka näiteks armastus isamaa vastu. Juhan Liiv ei ole oma armastusluuletustes ainult õnnest rääkinud, vaid isegi väga palju on tal selliseid armastusluuletusi, mis on väga kurvad. Näiteks võin tuua katkendi tema luuletuse ,,Hällilaul" .

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Luuleanalüüs: Juhan Liiv ja Lydia Koidula

Mis mu süda otsima läinud Lydia Koidula ja Juhan Liivi südamelähedaste teemade luule võrdlus Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Kahe suurkirjaniku ühised eluaastad võimaldasid tuua esile mitmeid ühised teemasid ja probleeme, mis olid omased sellele ajajärgule. Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride. Arutlust leiavad põhiteemadena ka tasane armastus ja rikkalik isamaa.

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Juhan Liiv Isamaaluule

JUHAN LIIV Isamaaluule Hea poeet on see, kellel on rahvale midagi öelda, kellele pole võõrad kodumaa mured ja kes annab meile elamuse. Selline luuletaja on Juhan Liiv. Kirjutades iseendast, oma traagilisest saatusest ei unusta Juhan Liiv ka kodumaa muresid. Iga värsi, iga reaga, rääkigu see kas loodusest, kodust, tööst või armastusest, näib ta küsivat: ,, Mis saab Eestimaast, milline tulevik teda ootab?" Kuigi see pole alati sõnades öeldud, tunneme me seda siiski. Tekib tunne nagu luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elu traagika. Juhan Liiv tundis juba sünnist saati, et ta polnud siia ilma oodatud ega tahetud. Kui eakaaslased mängisid ja lõbutsesid, hoidis tema eemale ja eelistas pigem olla omaette. Ta oli sageli tõbine, teda kimbutasid tihti haigused ja erinevad tõved. Mees tundis terve elu

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Juhan Liiv-isamaaline luule

Juhan Liiv-Isamaaluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. "Sinuga ja Sinuta"- "mu silm ta pinnal igatsevalt uitis".Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest-"Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Pessimism, armastus ja lootus Juhan Liivi isamaaluules

Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Samuti avaldab ta lootust, et kunagi saab kõik korda. Seda väljendas ta kõige paremini luuletuses ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Kui tume veel kauaks ka sinu maa Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka sa soovide siniranda. Täht süttib ehk taevas su üle veel, lill tärkab su haua pinnast, ja sinu mõte ja sinu meel kord tuksub su rahva rinnast - ja liigub ja loob ja lehvitab ja kaunid radasid rajab, su rahva koda see ehitab ja põlvest põlveni kajab.

Kirjandus
thumbnail
16
docx

ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA’’ANALÜÜS

Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA lk 7-8

Eesti kirjandus
thumbnail
3
doc

Lydia Koidula ja Juhan Liivi eluteemalise luule võrdlus

Rännak tärkamisest hääbumiseni Lydia Koidula ja Juhan Liivi eluteemalise luule võrdlus Mis on elu mõte ning kuidas elada täisväärtuslikku elu on küsimused, millele igaüks peab ise vastuse leidma. Rahvusliku ärkamisaja kaks kirjanikku näevad seda teekonda, vaatamata sarnastele eluaastatele, üsnagi erinevalt. Kui Lydia Koidula näeb eluteed pigem positiivse nurga alt, siis vastupidiselt sellele Juhan Liiv on kritiseeriv. Mõlemad kirjanikud kirjeldavad eluteekonda läbi looduse. Palju on luules kasutatud sügist

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Luulekava isamaateemalistest luuletustest

Luulekava Isamaateemalistest luuletustest Eestimuld ja eesti süda Lydia Koidula Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota´, mõnda elus jätta maha - sind ei iial unusta´! Sinu rinnul olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa, - Eestimaa, mu tööd, mu laulu, sull´ neid tulin rääkima! Oh ei jõua iial õelda ma, kuis täidad südame! Sinu põue tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata

Kirjandus



Lisainfo

Luuleanalüüs

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun