Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED (5)

4 HEA
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest?
  • Kuidas eristada lülide kuju järgi laiuss Diphyllobothrium latumit Taeniatest?
  • Kuidas eristada Taenia soliumi ja Taenia saginata täiskasvanud isendeid ?

Lõik failist

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED
Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga . Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1.
1. Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab
organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma
2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist
*… Riik → Hõimkond → Klass → Selts →
Sugukond → Perekond → Liik
Hõimkond – Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum)
Alamhõimkond – Subphylum (SbPh; SubPh; SbP)
Ülemhõimkond – Superphylum (SpPh; SupPh, SpP)
Divisio (D)
* Klass – Classis (Cl; C) (ingl. Class )
Alamklass – Subclassis (SbCl; SbC)
Ülemklass – Superclassis (SpCl; SpC)
* Selts – Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO)
* Sugukond – Familia (F) (SbF; SpF)
* Perekond – Genus (G) (SbG; SpG)
* Liik – Species (Sp) (SbSp; SpSp)
3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia):
1. Prokarüoodid
2. Eukarüoodid
4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus:
1 . Bakterid
2. Arhead
3. Eukarüoodid
5. Loomsete organismide sarnased tunnused:
1. heterotroofid
2. rakkudel puudub tselluloosne kest
3. rakkudes puuduvad plastiidid
4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed
5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria
(sfääriline, radiaal - või bilateraalsümmeetria)
6. Liigi bioloogiline kontseptsioon:
koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest.
7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse – homoloogia alusel ÕIGE
b) elundite funktsionaalse sarnasuse – analoogia alusel 
8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles
Protoza-lad keeles
9. Nimeta Protozoa hõimkonnad:
* Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora
* Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora
* Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa
10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka –on vale
11. Protozoa liikumisorganellideks on:
kulendid e. pseudopoodid
viburid
ripsmed
12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige
Vasakule Paremale
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #1 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #2 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #3 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #4 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #5 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #6 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #7 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #8 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #9 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #10 LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 1-KÜSIMUSED #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sigrid sild Õppematerjali autor
Loomabioloogia 1 arvestuse vastatud variant

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Loomabioloogia 1.kontrolltöö vastused

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond ­ Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond ­ Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond ­ Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass ­ Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass ­ Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass ­ Superclassis (SpCl; SpC) * Selts ­ Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond ­ Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond ­ Genus (G) (SbG; SpG) * Liik ­ Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid

Loomabioloogia
thumbnail
26
doc

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel  250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt:  fekaal-oraalselt – ümarussid  vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt:  kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma  vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei p

Esmaabi
thumbnail
13
docx

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ­ ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu ­ paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus ­ Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) ­ Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: · vaheperemehe staadium (mu

Füsioloogia
thumbnail
7
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda ­ Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia ­ Karbid 3) Cl. Cephalopoda ­ Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1)

Loomabioloogia
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsen

Bioloogia
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloo

Hüdrobioloogia
thumbnail
69
doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad ­ Porifera CL Klaaskäsnad ­ hexactinellida CL päriskäsnad ­ demospongiae CL lubikäsnad ­ calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTSAIMAD LOOMAD?

Zooloogia
thumbnail
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n�

Loodus




Kommentaarid (5)

katrin22 profiilipilt
katrin22: Väga hea materjal. Aitäh :)
12:01 23-11-2013
kiisunjau profiilipilt
kiisunjau: väga asjalik materjal :)
15:43 22-02-2013
spaps profiilipilt
spaps: Kvaliteetne abimaterjal.
18:23 31-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun