LAHUSED (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

pdf

KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL

a) temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni suunas, temperatuuri alandamisel  eksotermilise reaktsiooni suunas; b) rõhu tõstmisel nihkub tasakaal gaasiliste ainete moolide arvu (st. ruumala) vähenemise suunas, rõhu alandamisel vastupidi; c) reaktsioonis osaleva aine lisamisel nihkub tasakaal selle aine kontsentratsiooni vähenemise suunas, aine eemaldamisel tema tekke suunas. II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks liias olev suurema kontsentratsiooniga komponent.

Keemia alused

4

doc

Elektrolüüdid

Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ­ ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone ­Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid ­ esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid ­ lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ­ ained, millevesilahused ei sisalda ioone ­Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid)

Keemia

32

doc

Orgaaniline keemia

TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID  Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keemia

44

doc

Füüsikaline keemia

seotud ATP sünteesiga↑ ↑seotud C6H12O6 oksüdatsiooniga Glükoosi oksüdatsiooni termodünaamiline pöörduvus on oluliselt kasvanud ja me saame küllalt palju kasulikku tööd: η = 38 · (–30) · 100 = 40% –2879 Rohkemate vaheprotsesside puhul oleks η suurem aga protsessid aeglased. Praegune vaheastmete arv on optimaalne. ATP süntees on seostatud reaktsioon, mis toimub glükoosi oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. II LAHUSED 1. üldseisukohad: 70% inimorganismist on vesi, mis pole puhtal kujul vaid kujutab endast lahust. Seal on lahustunud mitmesugused elektrolüüdid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (suhkrud), kõrgmolekulaarsed ühendid, gaasid (O2, N2, CO2). Tänapäeval vaadeldakse lahuseid kui molaarseid ja ioonilisi segusid, kus komponentide vahel esineb keemiline või füüsikaline vastastikune toime. Seisundilt on nad mehaanilise segu ja keemilise ühendi vahepeal

Füüsikaline keemia

18

pdf

Üldine keemia põhimoisted I

0 100 C T TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus – kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus – aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (∆Hl) – soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): ∆Hl = ∆H1 + ∆H2 , ∆H1 > 0 – lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia,

Üldine keemia

9

pdf

Termodünaamika alused

0 100 C T TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused III. Lahused 1. Lahuste põhimõisteid Lahus ­ kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem (või süsteemi osa); lahustuvus ­ aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (Hl) ­ soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): Hl = H1 + H2 , H1 > 0 ­ lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia,

Keemia alused

5

docx

Elektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid ­ hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ­ ioone); 2) mitteelektrolüüdid ­ destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama).

Üldkeemia

6

doc

Keemia aluste kokkuvõtlik konspekt

ühekomponentne süsteem ­ 1 aine, aga vôib mitmes erinevas agr. olekus olla. Vee diagramm: vee O e. kolmikpunkt: TO = 0,0078C; pO = 4,6mmHg. Superkriitiline olek ­ kaob vahe vedela ja gaasilise faasi vahel, tekib tihe ja hästi voolav ollus. Vee puhul: Tkr = 374C; pkr = 218atm. B) kahekomponentne süsteem ­ 2 ainet; A ja B. Nii sulamise kui ka keemise vältes muutub kummagi faasi koostis eraldi. III LAHUSED I Lahuste pôhimôisted. Lahus ­ homogeenne süsteem, mis koosneb vähemalt kahest erinevast ainest. Lahusti ei muuda agr. olekut, aga lahust. aine vôib muuta. Pihus ­ aine, mis on jaotunud molekulidest palju suurtemateks osadeks. Lahustuvus ­ andtud tingimuste küllastunud lahuse konts. [g / 100 g lahustis]. Paremini lahustub aine sellistes lahustites, mis on temaga samade omadustega (n. polaarsus). Massiprotsent ­ p = l.a. / kogu lahus 100% Massimurd ­ sama, kuid protsentideks viimata.

Keemia alused

Kommentaarid (0)