Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kütused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Kütused #1 Kütused #2 Kütused #3 Kütused #4 Kütused #5 Kütused #6 Kütused #7 Kütused #8 Kütused #9 Kütused #10 Kütused #11 Kütused #12 Kütused #13 Kütused #14 Kütused #15 Kütused #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor evajanne12 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kütused

Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või

Keemia
thumbnail
2
docx

Kütused

KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? Enam-vähem t�

Orgaaniline keemia
thumbnail
1
docx

Kütused

KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikme

Keemia
thumbnail
2
docx

Kütused

A 1. Tänapäeva energiamajanduses on kolm kõige enam kasutatavat kütust: Süsi Maagaas Nafta 2. Nimeta nafta kasutamise eeliseid ja puuduseid, suurimad nafta tootjad ja ekportijad. Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. Menetlused on keerukad ja kallid( nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki. Nafta tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan ja Hiina. Eksportijad: Saudi Araabia, Venemaa, Iraan, Araabia ja Norra. 3. Koosta tabel tuumaenergia kasutamise eeliste ja puuduste kohta Eelised Puudused Ei pasika õhku kasvuhoonegaase Tõsisem õnnetus, ohustab ümbruskonda Kütuse kulu on väike See on kallis 4. Millistes piirkondades ja riikid

Geograafia
thumbnail
11
doc

Biokütused.

mille kasvutsükkel oleks suhteliselt lühike. [8] Biomassist saab energiat: · Põletades ilma eeltöötluseta · Põletades pärast suhteliselt lihtsat eelkäitlust ­ sortimist, tükeldamist, kokkupressimist ja/või kuivatamist · Termokeemiliselt töödeldes ­ gaasistades või pürolüüsides · Bioloogiliselt töödeldes, rakendades looduslikke protsesse, näiteks sobivas keskkonnas lagundamist või käärimist, mille tulemusena tekib gaasiline või vedel kütus Mitme loetletud protsessi otsese tulemusena tekib soojus, mis tavaliselt kasutatakse ära kohapeal kas uute keemiliste protsesside esilekutsumiseks, kohapealseks kütmiseks või autu tootmiseks. Biomassi töödeldes võib saada tahket, vedelat või gaasilist kütust. Vedelkütusega saab asendada kütteõli või bensiini, gaasi saab müüa või kasutada gaasi- või auruturbiinides (vaata pilt 2). [9] Plussid

Keemia
thumbnail
1
doc

Biokütused

Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sellisedi kütuseid n

Keskkonnaökoloogia
thumbnail
5
odt

Küstus

Pelgulinna Gümnaasium Mari-Liis Voogla 9c KÜTUS Referaat Tallinn 2012 Sisukord 1.Kütus, kütuse liigid ja tuumaenergia. 2.Omadused. 3.Diiselkütuse omadused või parameetrid, mis teda iseloomustavad ( pilt nr 1 ) 4.Energeetiline tõhusus ja ökoloogilised omadused 5.Kasutatud lingid , raamatud. 1.Mis on kütus? Kütus ehk kütteaine on aine mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana.Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks ( küttepuit , maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum , diislikütus), tööstuses jne. Kütuste liigid. Gaasiline kütus. Tahked kütused: puit, turvas, kivisüsi, põlevkivi. Tahkete kütuste omadused: orgaanilise aine sisaldus, kütteväärtus, tuhk, mineraalne

Keemia
thumbnail
18
pdf

Tahked kütused

Kivisöe eeliseks on tema lai levik, ohutus transpordil, ladustamisel ja kasutamisel. Kivisöe suured varud tagavad tarnekindluse konkurentsivõimeliste ja stabiilsete hindadega. Seepärast loetakse söe kasutamist energia tootmisel majanduslikult kasulikuks. Suurim kivisöe eksportija on Austraalia, kelle arvele langeb ligi kolmandik maailmas turustatavast kivisöest. Kivisüsion kõige enam süsinikuühendeid (süsinikdioksiid CO2) tootev fossiilne kütus. Kivisüsi sisaldab ka väävlit 0.5 kuni 2%. Kaasaaegsed kivisöe kasutamise puhtad tehnoloogiad (clean coal technologies) lubavad kivisöe keskkonnasõbralikku kasutamist. Probleemiks on kujunenud kasvuhoonegaaside (CO2) emissioon. Kui kolmkümmend aastat tagasi paisati õhku 15,7 milj. tonni CO2 siis nüüd juba 24,1 milj. tonni. Selles on OECD riikide osa nimetatud ajaperioodi jooksul vähenenud 65,9 %-lt 52,1 %-le, Hiina osakaal on kasvanud 5,7%-lt 13,7%-le

Geograafia



Lisainfo

Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme-tes.

Kütused jagunevad agregaatolekult:

Tahked kütused – puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms.
Vedelkütused – mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm.
Gaaskütused – vedelgaas, maagaas (surugaas)


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun