Küsimuste vastused (18)

Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta.
(Need küsimused peaksid teile andma aimu , kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.)
Küsimused Camus ’ Sisyphose müüdi kohta:

• Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi ?
  
  • Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata . Niisugusena nagu ta on- oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu.
    
  • Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: „Ei midagi”, siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis see on absurdi esimene märk.
    
  • Absurdi tunne on mõtlemine, et elamine on naeruväärne harjumus. Enesetapp on absurdi lõpetamine. Kui inimene tahab vabaneda sellest mõttetusest, siis peab ta enese tapma . Me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse ja inimene on oma harjumuste ori. Kui juba alustada, siis on raske lõpetada. Absurdi tunne avaldub selles kui inimene mõistab, et praegune elu on mõttetu ja maailm on täis absurdi.
    
  • Tõde on absurdne, sest on faktid ja teooria. Teooria seletab aga ei tõesta, faktid räägivad tõsiasjadest aga ei õpata midagi.
    
  • Absurditunde algus on naeruväärselt tühine. Näiteks kui meilt küsitakse, et mida me mõtleme ja me vastame sellele siiralt ja see kajastab meie iseäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste tegevuste ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis on see absurdi esimene märk.
    
  • Camus loeb absurdi ka vastuhakuks homse suhtes. Ehk kui inimesed elavad tavaliselt homse ja tuleviku nimel, siis mingil hetkel mõistetakse, et inimene kuulub ajale ning hirmus , mis teda valdab , tunneb ta ära oma kõige suurema vaenlase. See on homne, mida sooviti, oleks pidanud kogu oma olemusega vastu võitlema.
    
  • Maailma tihkus ja võõrus on absurd . On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame otsekui taas võõra, keda kuude või aastate eest armastasime, ja võime isegi seda taas ihaldama hakata.
    
  • Absurdi tunne avaldub, kui me aeg-ajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme .
    
• Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
  
  • Maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane, see on kõik, mida võib tema kohta öelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõltub samavõrd inimesest kui maailmast.
    
  • Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandamisest.
    
  • Absurditunne tekib sellest, et inimene mõistab, kuidas kõik tema elu rutiin lihtsalt olemine. Ta küsib milleks seda kõike on vaja. Absurditunne algab tülpimusest ja sellega kaasnevast rahutusest
    
  • Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisemuses alati kaasa heliseb.
    
  • Absurd tekib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest.
    
  • Absurdi alguseks on lihtne „ rahutus “, kui inimesel tekib ühel päeval tülpimus oma harjumuspärasest elust ning ta mõtleb „milleks?“.