Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Külma sõja põhjalik kokkuvõte (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sõprus - Vajab rohkem kui ühte objekti. Ei pea olema tingimata isik, sobib ka puu, auto ja ka juustukook
Külma sõja põhjalik kokkuvõte #1 Külma sõja põhjalik kokkuvõte #2 Külma sõja põhjalik kokkuvõte #3 Külma sõja põhjalik kokkuvõte #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 198 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liis Tiirmaa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
pdf

Külma sõja kriiside põhjalik tabel

Demokraatlik Vabariik). 1955. võeti Saksa LV vastu NATOsse NSVL ja tema liitlased rajasid VLO. Korea sõda 1950­1953 Põhja-Korea Korea lõhestatus: Külm sõda ägenes. Aasias Stalini nõusolek ja Hiina kom. vägede abiga (NSVL ja Hiina teineteist ei tunnustatud; kommunismi levitamine; tungis P.-Korea L.-Koreasse. Positsioonisõda. toetus), Lõuna- Põhja-Korea oli Korea oli Hiina koloniaalmaa. Korea (USA agressiivne

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Külma sõja kokkuvõte

Kylm s6da nimetatakse Ida ja Lääne poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku konflikti Pohjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasoda. Vahenditeks oli voidurelvastumine, kriiside yles2ssitamine, Algas Berliini blokaadiga 1948/49 ja loppes NSVL lagunemisega 1991. Moju laienemine Euroopas Poola,Eesti,Lati,Leedu,Ungari, Tsehhoslovakia,Rumeenia,Bulgaaria Aasias-Hiina,Pohja-Vietnam,Pohja-Korea,Mongoolia Sotsialismimaad ­ alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest) Raudne eesriie - idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa riikidele, 17 riiki said abi. Berliini bl

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Külma sõja algus

Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde, valmistudes

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Külm sõda / spikker

külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välispoliitikat,võiv

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Sõjajärgne maailm kokkuvõte

SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega.tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada Hitler.NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgile ja keeldus vägesid

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Külm sõda

Habras pingelõdvendusprotsess võis iga hetk saada tagasilöögi osaliseks · Nõukogude invasioon Afganistani 1979 kuulutas ette uue külma sõja puhangut Võidurelvastumine ja desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine) · Teise maailmasõja lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Kui nende toodang kahaneski, siis ainult ajutiselt. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda · kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat · 1949 sai ka NSVL aatompommi · 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme. · Strateegilised relvad ­ relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tuumapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist ­ kandurist, milleks esialgu oli ainult lennuk, 50. aasate lõpust rakett

Ajalugu



Lisainfo

1. Külma sõja kujunemine
2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan
3.Nimeta ida-ja lääneploki maujanduslikud ja sõjalised ühendused.
4.BERLIINI BLOKAAD 1948-1949.a
5.Nelja D poliitika ja Potsdamikonverents
6.Saksa demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik.
7.Korea sõda ja Hiina kodusõda.Mao Zedong.
8.Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis
9.Millal ,miks ja kuidas peeti Vietnami sõda.
10.Millal, miks ja kuidas toimus sotsialismivastane streik Ungaris.
11.Pingelõdvenduspoliitika. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine 1975 Helsingis. Saksamaade leppimised ja Halsteini donktriinist loobumine. NSV Liidu ja USA suhted 70ndatel
12.Tähesõjad USA-s Raegani ajal. EUROraketid. ST USA paigutas Euroopasse oma raketid, et oleks võimalik NSV Liitu rahulikuna hoida.
13.Sotsialistlik maailmasüsteem
14.Sotsialismileer-idaeuroopa riigid. Sotsialistlik sõprusühendus
15.PAragrahv 29 Eluolu 50ndatel aastatel.


Kommentaarid (1)

kateke profiilipilt
kadi kauler: tähesõda
18:23 28-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun