Kõne (1)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

KÕNE LIIKUMISHARRASTUSE VAJALIKKUSEST

KÕNE- liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Ma sooviksin teile täna rääkida liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 – 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame. Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte - naabrile kõrvalmajja külla minna pole vaja, helistame või saadame e –maili - kodus nõusid ja pesu pe

Integreeritud liikumisõpetus

2

doc

Kuidas ainevahetust turgutada

Trenn ja söök Toidus peaks süsivesikuid olema 55-60%, proteiine 10-15%, rasva mitte rohkem kui 30%. Peale selle peaks eine sisaldama organismile vajalikke vitamiine, kiud- ja mineraalaineid. Kasulik on süüa 5-6 korda päevas. Päevase energiahulga peaks jagama: hommikusöök 25%, oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Hommikune treening ei tohiks olla liiga raske ega kesta pikalt, sest trenni eesmärk ei ole organismi nõrgendada ja n-ö tühjaks tõmmata, vaid üleliigseid rasvu põletada. Hommikuse treeningu sobiv kestus on 20-60 minutit. Intensiivse treeningu puhul piisab 20 minutist. Enne varahommikust treeningut on soovitav juua üks või kaks klaasi vett või veega lahjendatud mahla, ka gaasita mineraalvesi on hea. Kui lõuna on olnud väga kerge, on oht, et tunned end treeningus nõrga ja väsinuna. Kui nii, siis tuleks umbes pool tundi enne treeningut süüa üks banaan, energiabatoon või juua mahla, s.t süüa-juua m

Kehaline kasvatus

10

odt

Nimetu

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................

Kehaline kasvatus

10

odt

Tervisesportlase treening

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................

Kehaline kasvatus

4

odt

Spordi mõju Tervisele

Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame ­ vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil keskkonnas

Kehaline kasvatus

19

odt

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1  Tervisesportlase treening Juhendaja: Alari Põlm.....................................

Tervisesport

17

docx

Toitumine ja sportlik saavutus

Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" Rein Jalak, Vahur Ööpik 1

Uurimistöö

4

pdf

Vastupidavustreening

Vastupidavustreening      Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab  tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega  dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja  töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga.     Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine,  tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu  treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi.  Vastupidavustreeningu plussid:  säilitab ja suurendab  organismi üldist töövõimet, suurendab  südame tööma

Sport

Kommentaarid (1)