100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 33 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janzap
Õppematerjali autor
1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle a
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues ma
ioonid. Arvutite ruumis on täheldatud mitmete keemiliste ainete sisalduse tõusu (või nende tekkimist) : · osoon · formaldehüüd · fenool · kloorvinüül Osoon tekib õhuhapnikust kiirguste toimel. Formaldehüüdi, fenooli, kloorvinüüli tekkimise allikaks ruumis on mõned viimistlusmaterjalid ja mööbel, mille valmistamisel on kasutatud puitlaastplaate (vaikliimidega). Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks.
Referaat Arvuti ajalugu Nimi: Klass: Sisukord Sisukord..................................................................................................................2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid...................................................................
Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. 3000 aastat ekr -Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. See leiutati arvatavasti Mesopotaamias. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Abakus 1642- Leiutati järgmine tähtis masin ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. Selle aparaadiga sai ainult liita. Blaise Pascal 1694-Täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Gottfried Wilhelm von Leibniz 1820-aastal hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad - kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada.
Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis sed
Tallinna Reaalkool Arvuti ja selle areng Referaat Marelle Ellen Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval ei saa eitada arvutite tohutult tähtsust inimeste elus arengumaades kasutavad seda praktiliselt kõik, koolieelikutest pensionärideni suur osa inimestest ei suudaks oma elu ilma selleta ettegi kujutada. Arvuteid kasutatakse pea igas valdkonnas, seda nii riigi-, ettevõtte- kui ka eraisiku tasandil. Selle abil toimub andmete kogumine ja organiseerimine, õppimine, suhtlemine nii tööalaselt kui ka eraelus, vaba aja veetmine jne. Kuid arvutid ei ole alati olnud niivõrd võimalusterohked kui tänapäeval. Selle referaadi eesmärk ongi internetti ja raamatuid kasutades uurida, kuidas on arvutite kasutusvõimalused aegade jooksul muutunud ja kuidas on esimesest algelistest arvutuslaudadest kujunenud tänapäeva multifunktsionaalsed imemasinad
paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks: kiirgused;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid