Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis
Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ärm TÖ11MK TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED Referaat Juhendaja: Kersti Riiet Tallinn2012 Sisukord Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 1. Tööõnnetus (1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Kutsehaigusi põhjustavad ohutegurid. Ohutegurid: ·füüsikalised, ·keemilised, ·bioloogilised, ·füsioloogilised ja psühholoogilised Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muutöökeskkonnas viibiva isiku eluega tervist. 18. Kutsehaigused. Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui (see on nimetatud §-des 24 või kui §-des 56 nimetatud) töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise. 1) Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad(allergiline astma, kopsukasvaja asbestitolu tõttu jne.) 2) Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused(tuberkoloos, viirushaigused, nakkus- ja parasiithaigused)
Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika
Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika
töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele
kord päevas. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (7) Olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peab vastama kasutusotstarbele. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (8) Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] 11 Tööõnnetus Tööõnnetus on töötaja äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööülesannet täites, tööandja loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal või muul tööandja huvides tegutsemisel. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, vaid see on liigitatud tavaliseks õnnetusjuhtumiks. Tööõnnetusest peab kannatanu kohe teatama töö otsesele
TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. 2. TÖÖÕNNETUS- Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. ÕNNETUSOHT- Õnnetused võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi ja pikaajalise töövõimetuse. Õnnetusoht oleneb konkreetsest olukorrast ega pruugi esineda pidevalt. Õnnetuste ennetamiseks saab palju ära teha, hoides töökohal korda, mõeldes läbi töömeetodid
Kõik kommentaarid