Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #1 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #2 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #3 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #4 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #5 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #6 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #7 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #8 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #9 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #10 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #11 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #12 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #13 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #14 Kursuseprojekt Õlleodra kasvatamisest #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2ka21 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Hari mulda optimaalses sügavuses Olen pikka aega (1980 - 1999) jälginud külvieelse mullaharimise kvaliteeti enamikes vabariigi regioonides. Sellest on selgunud, et vaid kolmandikul põldudel haritakse optimaalses sügavuses (5...7 cm). Kolmandikul põldudel tehakse seda väga sügavalt (12...15 cm) ja kolmandikul jälle väga madalalt. Optimaalsest sügavam või madalam külvieelne mullaharimine on katseandmetel vähendanud odra terasaaki rähksel liivsavimullal 12,6...17,3% ja kuivendatud gleisaviliivmullal 10,8...14,2%. Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda 4,5 ...7,5 cm) 73...79%

Taimekasvatus
thumbnail
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas ­ mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad

Taimekasvatus
thumbnail
14
doc

Talinisu kasvatamine söödaks

EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamine......................................

Eritaimekasvatus
thumbnail
10
docx

Taimekasvatuse üldkursus.

TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali.

Teraviljakasvatus
thumbnail
20
docx

Taimekasvatuse üldkursus

Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e

Taimekasvatus
thumbnail
6
docx

Taimekasvatuse arvestuse konspekt

1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja herbitsiidide m

Taimekasvatus
thumbnail
19
doc

Taimekasvatuseksam

1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliitik

Taimekasvatus
thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

(emastaim) ja rukki (isastaim) hübriid; nisu on hea kvaliteediga ja rukis on hästi taluv, eeskätt on läbi läinud söödateraviljana. On asendanud näiteks Poolas ja Hiinas palju rukki kasvupinda) > raps > kaer > mais > kartul > suvioder > talirukis 2) kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite suhtes ­ kõige vastuvõtlikum on nisu; vähem vastuvõtlik haigestumisele on oder, st odra pritsimine fungitsiididega annab vähem tulemusi. Seega külvikorras peaks nisu eest olema mitte teravili kuna nisu haigestub kergemini. Nisu järgi võib külvikorras panna otra kuna oder on haigustele vähem vastuvõtlikum. Rukis ja kaer haigestuvad samuti vähem. Kaer on nematoodidele vastuvõtlik kuid kui kasutada nematoodikindlaid kaerasorte siis võib ka kaera lugeda fütosanitariks külvikorras. Seega nisu ­ oder ­ kaer

Põllumajanduse alused




Kommentaarid (5)

naiger profiilipilt
kaspar knuut: Väga hästi tehtud töö. Sain sellest palju abi.
10:05 01-05-2010
belladonnakillz profiilipilt
belladonnakillz: Loodame, et Allar saab oma projektile sellest abi!
13:12 25-11-2011
mukk1551 profiilipilt
mukk1551: töö nagu töö ikka kui midagi ei jaga
22:53 13-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun