50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
102 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mjeeri
Õppematerjali autor
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S
Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib
INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova. Hispaania keeles ,,no va" tähendab tegelikult ,,It Doesn't Go" Kultuurilised ämbrid 2 Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: ,, Nothing Sucks like an Electrolux". Kultuurilised ämbrid 3 United Airlines soovis Hong Kongi liinil
16 Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB 17 18 19 20 Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM 21 Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM 22 Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova. Hispaania keeles ,,no va" tähendab tegelikult ,,It Doesn't Go" 23 Kultuurilised ämbrid 2 Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: ,, Nothing Sucks like an Electrolux". 24 Kultuurilised ämbrid 3
Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused kultuuride vahel tulenevad evolutsioonilisest kultuuride sulandumisest 2. Rahvamõtted esindasid kultuuri neid aspekte, mis on paiguti erinevad, tulenevad erinevast ajaloost, keskkonnasündmustest Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid kuna on universaalsed mõtted Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju Tylor, Sir Edward Burnett (1832-1917): Briti- ning religiooniantropoloogia rajaja Kasvas üles kveekerite perekonnas, antikatoliiklased
tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega
Spetsiifilisem väljend on osalusvaatlus. Praktiliselt kogu teadus on väljakasvanud selle meetodi kasutamisest. Antropoloog peaks uuritavate hulgas veetma pikema perioodi. Varasematel aegadel oli Briti antropoloogide jaoks 1-2 aastat normaalseks perioodiks. Antropoloogia ülesandeks on uurida inimevolutsiooni protsessi ja põhjuseid. Füüsilised antropoloogid uurivad inimese anatoomiat. Arheoloogid uurivad materiaalse kultuuri kujunemist (luud, kivid, killud). Sotsiaalantropoloogid uurivad inimkommete ja sotsiaalsete institutsioonide kujunemist. Antropoloogia kujunemise algus: evolutsionism Kuidas on kujunenud tänane ühiskond? Kondid räägivad harva inimeste vaimsest elust ja ühiskonnakorraldusest. Lootus, et ühiskonna evolutsiooni näitavad mõnede maailma piirkondade inimeste elamisviisid (evolutsionistlik antropoloogia). 19. sajandil hakati kasutama oletusi, kuidas tänased ühiskonna kombed
..........................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng.....................................................................8 2.2 Kultuur II maailmasõja aastatel..................................................................................9 2.3 Rahvuskultuur taasiseseisvunud Eestis.......................................................................10 3. Tulemused.........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid