te Maailmas?dadevahelisel ajal muutus v?ga palju inimeste elu. T?nu teadlaste (matemaatikute, f??sikute, keemikute..) avastustele muutus elu mugavamaks ja paremaks. Uued autod , lennukid ja muud transpordid v?imaldasid inimestel kiiresti reisida ning t?nu sellele paranesid riikide ja linnade vahelised suhted. Ka kaubavahetus muutus mugavamaks, sai palju rohkem kaupa ?hest kohast teisse viia. Kiirem ja suurejoonelisem reisimine muutis kultuure ja moe. N?iteks t?nu sellele muutus Eesti kultuur ja mood, sest palju huvitavat infot , kaupa jm tuli Prantsusmaalt.T?nu uutele kodumasinatele( n?iteks k?lmkapid, pesumasinad, elektripliidid) oli inimestel palju rohkem vabat aega. Arvatavasti naised muutusid ? nnelikumaks, mitte ainult t?nu uutele kodumasinatele, vaid ka t?nu ?iguste suurenemisele ? hiskonnaelus. Eestis hakkas ka k?ik muutuma. T?nu iseseisvumisele levis eesti keel. Haridust hakati muutma eesi keelseks
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
3. Pessimism, süvenev venestamine 1970. aastad ja 1980. aastate I pool · Tugevnes kultuuride administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur · Taas tõusis päevakorda ideoloogilise võitluse loosung · Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri" · Iseloomulik oli tulevikuväljavaadete puudumine, see sundis tagasi vaatama minevikku, et vastu pidada kaasajas · Selles olukorras andis eesti kultuur päris hulgaliselt huvitavaid ja mitmetahulisi teoseid, mille juures kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga lugeja luges välja (ka) muud. Näiteks Jaan Krossi romaanid (,,Keisri hull") Haridus:
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.
Uues Riigivolikogus oli 64 Pätsi-meelset ja vaid 12 opositsiooni esindajat, 4 neutraalset. Presidendi valis Riigikogu, üks kandidaat - Päts. Valiti presidendiks 24.aprillil 1938. Valitsusjuhiks sai K. Eenpalu. Sisuliselt vaikiv ajastu jätkus. Kuigi parlament töötas, oli see presidendi kontrolli all. President määras ametisse ka linnapead, maavanemad, TÜ rektori ning siseministeerium kinnitas ka vallavanemad. Eesti majandus ja kultuur 1920.-30.a Põllumajandus Peamine majandusharu (70% elanikest) Maareformiga (1919) riigistati mõisnike maad ja u 1000 mõisat Osa maast kingiti Vabadussõjast osavõtnuile Maa müük talunikele (u 55 tuh asundustalu, pangalaen 55 a) Riigimaal loodi riigimajandid, põllutöökoolid, vallakoolid, kodumajanduskoolid Tulemus: Eestist sai väiketalundite maa üle 100 tuh talundi Talumajapidamine Maad keskmiselt 10-20 ha
Majanduselu stabiliseerus Tööpuudus asendus tööjõupuudusega 1937 aasta põhiseadus Loodi presidendi ametikoht Riigikogu oli kahekojaline: Ri0iginõukogu ja Riigivolikogu (40+80) 1938 Presidendi- ja Riigikogu valimised Riigikogu valimised võitis Rahvarinne Põhiseaduse toetuseks Presidendivalimistel oli 1 kandidaat Presidendiks sai Konstantin Päts Peaministriks sai Kaarel Eenpalu Eesti astus juhitava demokraatia ajastusse Kultuur ja eluolu Haridus Kohustuslik ja tasuta 6.klassiline algkool. Oli riiklik ja tasuta. See tähendab, et haridustase tõusis, tekkis probleem, ei olnud koole ja õpetajasid. Gümnaasiumi haridus oli tasuline. Gümnaasiumilõpetaja sai otse ülikooli astuda. Tasuta sai õppida Õpetajate Seminaris. Haridus oli võrdne gümnaasiumi haridusega, käisid vaesemate inimeste lapsed. Koolielu reformimine käis pidevalt. Tugevdati kutseharidust. Kõrgharidus 1919 muudeti Tartu Ülikool eesti keelseks.
Tõnissoni kongressi juhi kohale. Kongressil segati Tõnissoni juttu, räägiti vahele, vilistati, plaksutati ning J. Tõnisson lahkus kongressilt. Peale kuue tunnilist arusaamatut käratsemist suudeti valimised läbi viia. Võitsjaks sai Jaan Teemant, teine koht Henri Koppel. Jaan Tõnisson pidi leppima 101 häälega. A. Kesküla sai 1 hääle. Nõuti Venemaalt demokraatlike valimisõigusi riigiduumasse, oma konstitutsioon. ERE loosungid: Eesti asulate ühendamine, autonoomia (Rahvuslik kultuur autonoomia või midagi enamat?), maareformi vajadus (Rangel seadus alusel). Aulakooslek: 1) Nõuti Politsei ja sõjaväe laiali saatmist ja kogu rahva relvastamist ehk rahva miilitsa loomist 2) Nõuti kõiki kohalike valitsuste laiali saatmist ning asendamist revolutsiooniliste komiteedega 3) Pankadest tuleb suured hoiusummad välja võtta 4) Kui tuleb suur kohustus sõttaminek siis ei tohi eesti mehed minna sõtta.
Kõik kommentaarid