Krohvimine (7)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Krohvi- ja kipsitööd - konspekt

1. Mis ? 1. Erikrohvid ­ tavapärasest mörtidest erinevate või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid 2. krohvimajaka ribad ­ krohvimine algfaasis, täitekrohvmördist tehtud mördi ­ või mu juhtribad 3. masinkrohv ­ mördipumba ja suruõhu abil laotatud krohv . 4. krohvivõrk ­ krohvi tugevdamiseks 5. polümeerkrohv ­ ainult viimistlus krohvina, vihmakindel 6. mineraalne viimistlus krohv ­ kuivseguna 7. silikaatkrohv ­ kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil 8. kraapkrohv ­ siledaks hõõrutud ja kraaprauaga kasutatud krohvipind 9

Krohvitööd

16

docx

EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA

PÜRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS VK14 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA Referaat Juhendaja: Rita Pillisner Niidupargi tn 8//12 1. Sisukord 1.Sisukord......................................................................................................................1 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 3.Sisukord......................................................................................................................3 4.Krohvimistööd.............................................................................................................4 5.Maalritööd..........

Ehitusviimistlus

3

docx

Eksamipiletid

algust ära töödelda. · Tõmmake laia spaatliga piki pinda ettevaatlikult alt üles. Püüdke pind saada võimalikult ühtlaseks juba pahtli pealekandmise ja eemaldamisega, siis pole vaja nii palju lihvida. · Seejärel lihvige pind varre otsa kinnitatud lihvimisklotsiga (-tallaga) siledaks. · Tõenäoliselt on vaja pärast veel mõnda kohta parandada ­ uuesti pahteldada ja lihvida. 2. Pindade krohvimine kipsmördiga. Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel. Kipsmördiga pind jääb siledam. Enne krohvimistööde algust peab aluspind olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Parema nakkuvuse saavutamiseks võib kasutada aluspinnale nakkedispersiooni. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit. Krohvimiseks vajalikud tööriistad on kellu, hõõruti, liip, mördiprits, krohvinuga, anum krohvi

Maalritööd

7

odt

Plaatimine.

Põranda vuugid peavad olema põrandaplaatidega suhteliselt tasa, siis on kergem puhastada ja mugavam kõndida. Põranda ja seina nurkadesse lastakse silikoon. 28. Plaaditud pindadel esinevate defektide parandamine Plaate vahatades 29. Krohvimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid, hooldamine ja korrashoid Kellu, hõõruti, silur, mördiprits, krohvinuga. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. 30. Pindade krohvimine kipsmördiga Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel. Kipsmördiga pind jääb siledam. 31. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks Aluspind peab alati puhas olema. Metalsete aluspindade puhul tuleb kinnitada võrk. 32. Seinte ja avakülgede krohvimine tsementkrohviga Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi

Ehitusviimistlus

12

doc

Krohvitood - konspekt

Krohvitööde terminid Erikrohvid ­ tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv ­ koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) ­ väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad ­ krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine ­ pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus ­ nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel Krohvivõrk ­ krohvi tugevndamiseks tavaliselt kasutatav perfolehtvõrk punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk

Krohvitööd

9

rtf

Krohvitööd

*Eemaldada varempaigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldada selle teisele küljele. *Juhtklauaserva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis siledaks hõõruda. *Juhtlaud eemaldadakse ja parandatakse vead; *Niisutada nurka ja hõõrukit kergelt edasi-tagasi liigutades teha kumenurk; *Nurga faasimiseks juhtlaud asetatakse väikese tagasiastega ja lõigatakse nurk maha ja poolhõõrukiga tehakse nurk siledaks; Avakülgede krohvimine *Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna- ja ukseavad. *Avakülgede krohvi defektid hakkavad eriti silma, seetõttu tuleb neid eriti hoolikalt viimistleda. *Avakülje kalle peab olema kogu hoones ühtlane. *Paigaldatakse raamsabloonid või juhtlauad; *Kantakse avakülgedele mördikihi ja tasandatakse see, toimingut tuleb korrata nii kaua, kuni avaküljed on lõplikult mördiga täidetud ja tasandatud. *Hõõrutakse avaküljed siledaks ja kontrollitakse pinnad rihtlatiga.

Ehitus

82

odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2- 4 tundi). Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme.  Eksamipilet Nr.3 1.Pindade krohvimine. PINDADE KROHVIMINE Töökoha korraldamine, aluspinna ettevalmistus , vajalikud töövahendid, kaitsevahendid Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud . Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada

Ehitus

36

pdf

Müüritiste ladumine

7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a­ ehituspaekivi, b ­ tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c ­ klombitud soklikivi, d ­ normaalmõõtmetega tellis, e ­ moodultellis, f ­ pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a ­ kiv

Hooned

Meedia

Kommentaarid (7)