Kreeka kunst (0)

Eesti Kunstiakadeemia - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Kreeka arh ja klassikaline kunst

Kreeka ehituskunsti iseloomustus

Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine
Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks
Vana-Kreekas rajati palju templeid
Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal , siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile
Profaanarhitektuur – ühiskondlike hoonete ehitamine
On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre – militaararhitektuur

Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki
Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis
Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid
Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline
Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi
Ka kreeka templeid toestasid sambad
Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi:

dooria
joonia
korintose

Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks
Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr)
Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud
Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr

Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem
Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub
Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele
Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod – kannelüürid
Kapiteel koosneb kahest plaadist
Samba keskosas on väike paisutus – entaas
Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.)
Joonia ja korintose sambad on baasiga
Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena
Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24)
Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega
Voluudid – kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil
Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad
Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga
Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed
Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid – dooria samba erivormid

Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi
Order – täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris
Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu
Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed
Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme
Seest olid templid valgustamata
Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud
Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid
Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist
Templitüüpe oli umbes kümmekond
Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia
Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal
Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline
Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga
Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus
Erandiks on hilisem templitüüp rotund
Rotund – ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik
Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus
Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer
Peripteer – ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida
Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber – dipteer
Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud
Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) – seal asus jumalakuju
Kreeka templite katuse alaosas ümber talastiku jooksis pikk reljeefidega kaunistusriba – friis
Friisi kaunistused võisid olla kas geomeetrilised kujundid või inim- ja loomakujud

Kreeka ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul

Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud
Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid
Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr
Ehitusmaterjalina kasutati liivakivi ja marmorit
Marmor on Kreekas tavaline laialt levinud kivim
Kõige vanemaks osaliselt säilinud kreeka templiks peetakse Hera templit Olümpias
Sellest on säilinud ainult alus ja paar dooria stiilis sammast
Varaseid joonia stiilis templeid ei ole üldse säilinud

Joonia stiilis oli ehitatud Artemise tempel Efesoses
Efesose linn asus Väike- Aasia edelarannikul
See tempel ehitati dipteerina, ehitustööd kestsid üle 100 aasta
Tegemist oli maavärinaohtliku piirkonnaga, seetõttu täideti vundament hobusejõhvidega
Templi mõõdud olid 110×55 m
Toestavad sambad olid kuni 20 m kõrged
Kui tempel lõpuks 4. saj keskel eKr valmis, kuulutasid kreeklased selle maailmaimeks
Kuid tempel ei püsinud kaua
Varsti ta süüdati ühe kuulsusjanulise efesoslase poolt, kes tahtis niiviisi surematuks saada
Templit enam taastada ei suudetud, kuna peale tulid suured sõjad ning Efesos kaotas oma kaubandusliku tähtsuse
Peloponnesose poolsaare suurimaks templiks oli Zeusi tempel Olümpias
Zeusi tempel oli ehitatud dooria stiilis ja ta valmis 5. saj keskel eKr

Kõige kaunimaks Kreeka templiks peeti aga Ateena peatemplit Parthenoni
Parthenoni tempel püstitati Ateena kohal kõrguvale kindlustatud mäele akropolile
Parthenoni ehitati 430.aastatel eKr
See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt – Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik
480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid
Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles
Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris
Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel
Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase
Parthenon – „neitsilik ruum“
Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal
Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m
Sambad olid u. 10 m kõrged
Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis – välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis
Põhjused olid poliitilised
431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda
Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili
Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs – propüleed
Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud
Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi
Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel
Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni
Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses –Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks
Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud
Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni tempel
Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest
Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr
Omapäraks on nn karüatiidide koda
Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad
Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante
Atlandid – poolalasti meesterahva kujulised sambad

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EveliK Õppematerjali autor

kreeka ehituskunst skulptuur maalikunst tarbekunst

Sarnased õppematerjalid

doc

Arhailine ajajärk

ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette

Ajalugu

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu

doc

Kreeka kunst

Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused:  Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel)  Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge  Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism)  Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr

Kunstiajalugu

doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

Kunstiajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,

Kunstiajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca

Kunsti ajalugu

docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg

Rohkem sarnaseid