Kordamisküsimused keemia 10.klass (0)

Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid
1. Mis on oksiidid , hüdroksiidid (alused), happed , soolad ?
Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised , happelised , amfoteersed ,neutraalsed)
Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid.
Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone .Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest.
Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.
2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt: CrO3 ,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused nt:Al2O3,Cr203,ZnO.Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi alust ega hapet nt: CO,NO,N2O.a) Mittemetallide oksiidid on kõik happelised (moodustavad veega happe) (H2SO3)
.Metallide oksiidid on põhiliselt aluselised (osad moodustavad veega aluse) (Ca(OH)2)
.Kõrgema o.-a.-ga (4..8) metallide oksiidid on happelised, paljud annavad veega happe.
3.Milliseid happeid nimetatakse mitmeprootonilisteks, hapnikhapeteks, hapnikuta hapeteks? Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim.hapet,mille koostisesse kuulub ühe elemendi hapnik.Hapnikuta hapeks nim.hapet,mis ei sisalda hapnikut.
4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks?
5. Mis on leelised ?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid)
6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud vesinikioonidest on asendunud( aluse) katiooniga.
7. Milliseid aluseid, happeid loetakse tugevateks, nõrkadeks?Tugevad happed on : HNO3 ,Hcl,HBr, H2SO4,HI. Nõrgad happed on: H2CO3,H2S,H3PO4,HNO2, CH3COOH .
8. Millise laenguga on hüdroksiidioon, vesinikioon ,metallioonid, happejääkioonid?Vesinikioon- H+,hüdrooksiidioon-OH-,metallioonid-,happejääkioonid.
9.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik , hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks.
10. Kuidas nimetatakse oksiide, aluseid, happeid, soolasid ja kuidas koostatakse nende valemeid! Oksiidid: 1) nimetuses märgitakse ära oksüdatatsiooniaste( seda võimalust kasutatakse eelkõige metallioksiidide nimetamisel) Cr2O3 -kroom(III) oksiid , N2O5 -lämmastik(V) oksiid . 2) Elemendi aatomite arv märgitakse eesliidete abil( peamiselt mittemetallioksiidide korral) N2O5-dilämmastikpeantaoksiid.Alused: on analoogilised vastavate metallioksiidide nimetustega.Kui element moodustab hüdroksiide mitmes oksüdatatsiooniastmes,märgitakse hüdroksiidi nimetus ka elemendi oksüdatsiooniastmes. Cr(OH)3-Kroom(III)hüdroksiid.Soolad: kui metallil on püsiv o.a siis seda nimetuses ei märgita , kirjutatakse vaid metalli nimi ja happeaniooni nimetus Sn3(PO4)2-Tina(II) fosfaat .
11. Järgmiste hapete ja neile vastavate happejääkide nimetusi: HF-vesinikfluoriidhape-F-1 ( fluoriid ),HCl- vesinikkloriidhape e. soolhape -Cl-1( kloriid ),HBr-vesinikbromiidhape-Br-1( bromiid), HI- vesinikjodiidhape -I-1( jodiid ) H2S-divesiniksulfiidhape-S-2(sulfiid),H2SO3-väävlishape-SO3-2( sulfit ), H2SO4-väävelhape-SO4-2( sulfaat ),HNO2-lämmastikushape-NO2-1( nitrit ),HNO3-lämmastikhape-NO3-1( nitraat ),H3PO4- fosforhape -PO4-3( fosfaat),H2CO3-süsihape-CO3-2( karbonaat ), H2SiO3 -ränihape-SiO3-2( silikaat ),H4SiO4-ränihape-SiO4-4( silikaat)
12. Millest on tingitud kõik a) hapete, b) aluste üldised omadused? a) Hapete üldised omadused tingitud vesinikioonide olemasolust lahuses
. b)aluste omadused on tingitud hüdroksiidioonide esinemisest lahuses
13. Millised on oksiidide, hapete, aluste, soolade keemilised omadused (vajalikud tingimused reaktsioonide toimumiseks)? Oksiidid: 1) happeline oksiid+vesi → hape 2) happeline oksiid+alus→sool + vesi 3) happeline oksiid +aluseline oksiid→ SOOL ! 4) aluseline oksiid+ vesi→ alus 5) aluseline oksiid + hape → sool +vesi 6) aluseline oksiid+ happeline oksiid→ SOOL ! Happed: 1) hape+ aluseline oksiid →sool +vesi 2) hape+ alus→ sool +vesi 3)hape + metall →sool +vesinik 4) hape+ sool→ hape+ sool Alused: 1) alus+ sool →alus +sool 2) aluse lagunemine kuumutamisel →aluseline oksiid +vesi 3) alus happeline +oksiid→ sool +vesi 4) alus+ hape→ sool +vesi Soolad: 1)sool+ alus →sool+ alus 2) sool+ hape→ sool+ hape 3) sool+ sool →sool 4) sool +metall →sool+ metall14. Kuidas saada oksiide, happeid, aluseid, soolasid? Oksiidide saamine: 1) Lihtaine +hapnik →oksiid ( 2 Mg + O2 →2 MgO
), 2) Liitaine +hapnik→oksiid ( C8H18c12O2→8CO2+9H2O),3)Hüdroksiid→aluseline oksiid+vesi ( 2 Fe(OH)3 → Fe2O3 + 3 H2O), 4) Soolade lagunemine kuumutamisel ( CaCO3 → CaO + CO2) Happete saamine : 1) hape +alus →sool +vesi( H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O) 2) hape+aluseline oksiid→sool + vesi( 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O), 3) hape+ sool→uus hape + uus sool( H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑), 4) hape+metall→sool+ vesinik( 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑) Aluste saamine: 1) hape +alus →sool +vesi( H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O),2) alus + happeline oksiid →sool+vesi( 2NaOH + CO2 → Na2CO3 + H2O) 3) alus + sool →uus alus + uus sool (CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl ), 3) lagunemine→aluseline oksiid+vesi ( Ca(OH)2 →(to) CaO + H2O) Soolade saamine: 1)sool + hape→ uus hape + uus sool( H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑), 2)sool+alus→ uus alus + uus sool (CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl), 3) sool +sool →uus sool+ uus sool (NaCl + AgNO3 → NaNO3 + AgCl↓) 4) sool +metall→uus sool+ uus metall ( Zn + CuCl2 → ZnCl2 + Cu)
15. Kuidas tuleb lahjendada kontsentreeritud happeid? Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette.
16.Mis on neutralisatsioonireaktsioon? -happe ja aluse vaheline reaktsioon ,milles tekivad sool ja vesi.
17.Mis on indikaatorid ?-ained,mille värvused olenevad lahuste happelisusest( vesinikioonide sisaldusest), kasutatakse lahuste pH määramiseks.
18.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks.
Tuleb osata: 1. Määrata aineklassi ! 2. Tuua näiteid erinevate aineklasside esindajate kohta! 3. Koostada oksiidide, hüdroksiidide, hapete ja soolade valemeid ja anda neile nimetusi! 4. Kirjutada ja tasakaalustada reaktsioonivõrrandeid oksiidide, hapete, aluste, soolade keemiliste omaduste kohta! 5. Kasutada perioodilisustabelit,.lahustuvustabelit ja metallide pingerida ainete valemite koostamisel ja reaktsioonide võimalikkuse hindamisel!