Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks #1 Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor G . Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
pdf

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.  1. Atmosfääri  ulatus  ja  koostis.  Maad  ümbritsev   õhukiht,  mis  koosneb  erinevatest  gaasidest  (  lämmastik,  hapnik, argoon, süsinikdioksiid)  2. Atmosfääri  ehitus,  erinevad  kihid  ning  nende  eristamise  alus,  iseloomulikumad  tunnused.  TROOSFÄÄR​ (­80%  kogu  atmosääri  õhust;  poolustel  8­9km  paks;  ekvaatoril 15­17km  tüse;ilmastiku  ja kliima  kohas.  Oluliseim;  kõrguse  kasvades  temp.  langeb ühtlaselt  (100m  kohta  ­0.6 kraadi;  mida  kuivem  õhk  seda  rohkem  temp.  langeb)  ​ STRATOSFÄÄR​ (­20%  kogu  atmosfääri  õhust;  selles kihis  on nn osoonikiht;ulatub  ligi  50km  kõrgusele;  temp   kõrguse  kasvades  tõuseb;  osoon  neelab  kiirgust­kogub   soojust​ )  MESOFÄÄR​ (temp  kõrguse  kasvades  langeb,�

Geograafia
thumbnail
12
doc

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed.

Füüsika
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem ­ isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär ­ Õhkkond 2) Hüdrosfäär ­ Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär ­ Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär ­ Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär ­ Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (a

Geograafia
thumbnail
8
pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200­300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse

Füüsika
thumbnail
4
doc

Geograafia kotrolltöö - Atmosfäär

tunnused . 1) Troposfäär (ulatub ca 9-17 km)-> Paikneb 80% õhkkonna massist. Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6°C km kohta, kuna peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind. Toimuvad peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. 2) Tropopaus-> troposfääri kohal olev õhukiht, temperatuur enam ei lange. 3) Stratosfäär (ulatub 50-55 km)->Moodustab ca 20% atmosfääri massist. Temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma.(Osoon neelab päikselt tulnud UV-kiirguse, mis soojendab õhku) 4) Mesosfäär (ulatub kuni 80-85 km)->osooni pole, temperatuur langeb kõrguse kasvades, õhk üsna hõre, meteoriidid põlevad. 5) Termosfäär(kuni 1000 km??)->õhumolekule vähe, neil suur kineetiline energia, temperatuur tõuseb. 6) Eksosfäär 3

Geograafia
thumbnail
11
docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust ­ õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud

Geograafia
thumbnail
36
docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon

Geograafia
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia



Lisainfo

kõik atmosfäärist

Kommentaarid (1)

Taunoplo profiilipilt
10:34 06-05-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun