Kontrollöö ajaloos teemal varauusaeg Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Ajalugu Varauusaeg

Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Frederik IV ja Rootsi kuningas Karl XII. Põhjasõja tagajärjel sai Venemaa Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest ja andis Rootsile tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja. Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel.

Ajalugu

9

doc

Eesti varauusaeg

· Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid ­ Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III ­ Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola kuningaks (1587) ja varsti pärast Rootsi kuninga surma, läks ka Rootsi kuningatroon talle. · Katoliikluse soosimine Rootsis, mida kasutas kuninga onu hertsog Karl ettekäändena vandenõuks, haarates endale kuningatrooni (1604). b. Sõja käik: · Sõditi peamiselt Eestis, kus jooksid kokku Poola-Rootsi piirid. · 1621 alustas uus Rootsi kuningas Gustav II Adolf üldpealetungi Liivimaa vallutamiseks ­ 1625 vallutati Tartu viimase suurema linnana. · 1629 Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Liivimaa Rootsile. 3.Sõjad 17. sajandi keskpaiku a.Brömsebro rahu 1645: · Taani sai Rootsi vastasena mitmetes sõdades lüüa. · Rahulepinguga läks Saaremaa Rootsile. b.Sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vahel: · Pärnu vallutamine poolakatel ebaõnnestus.

Ajalugu

24

docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminaar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Aastad 1558-1583 Liivi sõda 1570,1577 Tallina piiramine 1629 Altbargi rahu (Lääne- Eesti Rootsile)

Ajalugu

7

doc

VARAUUSAEG

talupojal). - Mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised. - Eramõisates olid koormised normeerimata. 2) Peale reduktsiooni eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord märgatavalt paranes. 11.Millised muudatused toimusid linnade arengus 17. sajandil? Millest see tingitud oli? (lk 114) Manufaktuuide asutamine Narva, Tallinna. 12.Mis oli, millal toimus ja milles avaldus vastureformatsioon Eestis? Selle põhjused ja positiivsed jooned siinsele vaimuelule? (lk 115) 16. sajandi teine pool kuni 17. sajandi algus. Vastureformatsioon- Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. a) 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. b) Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist.

Ajalugu

8

doc

Rootsi valduste kujunemine

Tulemused: · Eesti alad jäävad ligi 200. aastaks Vene võimu alla. · Rootsi kaotab oma suurriigi staatuse. · Venemaa saab väljapääsu Läänemerele. " Aken Euroopasse" · Eestile on sõda ja katk mõjunud laastavalt ning Tartu on hävinud = " Vana hea Rootsi aeg". Sõjalärmrahutused ­ Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud talumehed, kes sõja pukedes hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe. Poola aeg · Lõuna ­ Eestis · 28. november 1561 ( Riia peapiiskopkonna ja Ordu alad Poolale) kuni 1629 ( Altmargi vaherahu) Alistumisleping · Sigismund 2 Augusti privileegid : ( Kinnitati samal päeval alistumislepinguga): Privileegidega said aadlid õigused: - Usuvabadus - Ainuõigus kohalikele riigiametitele - Endine õiguskord - Avardas lääniõigust Vastureformatsioon ­ Ühiskondlik protsess, mille käigus katoliku kirik püüab taastada

Ajalugu

9

doc

Varauusaeg

järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad Vastseliina Riiga. kaubavahetuses osalised. 4 linna kuulusid Hansa Liitu. Linnad olid majanduse korraldamiselt Raed jäid küll alles, kuid Rootsi võim tegi iseseisvad, linnu valitses raad. linnadele üha rohkem ettekirjutisi, traditsioonilise iseseisvuse suutis säilitada vaid Tallinn. 16. sajandi lõpus oli Eestis 10 linna. Täielikud linnaõigused säilitasid Tallinn, Narva, Linnade hulgast langes 1599. aastal välja Pärnu ja Tartu. Narva elas üle erilise õitsengu, Vana-Pärnu. Juurde tulid 1563. aastal sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha riigi Arensburg (rajajaks hertsog Magnus), teise pealinna. 1584. aastal Valga (Walk, linnaõigused Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. andis S

Ajalugu

7

doc

Varauusaeg Eestis

Mida tõi Eestile 1710? Pärast Riia kapituleerumist alistusid Pärnu ja Tallinn, otsene sõjategevus lõppes. Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit? 1721. kirjutati alla ning sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootslased tegid katseid tagasi vallutada, kuid ei õnnestunud. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärgi Eestile Liivi sõda Põhjasõda Eestis kolme riigi valdused (R, T, P-L) Kogu Eesti Vene võimu all Talupoegade olukord paranes (vakuraamatud Talupojad muutuvad taas pärisorjadeks kasutusele, haridus- rahvakoolid, kaebuste esitamine) Euroopas suur segaduste aeg Venemaa Läänemere ääres jätkuvad sõjad naaberriikide vahel rahu aeg ~200 aastat Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710) Eesti võõrvõimu all

Ajalugu

5

docx

Eesti varauusaeg

Vaimulikkonna eesotsas oli eesti kubermangus piiskop ja liivimaal kindralsuperintendent. Näiteks toimus 1642 Pühajõe mäss kus talupojad arvasid et Võhandu jõele ehitatud vesiveski rüvetas jõe pühat vett seega nad hävitasid selle. Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud. 3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas)

Ajalugu

Kommentaarid (0)