Kontrollküsimused (4)

KONTROLLKÜSIMUSED
1. Sissejuhatus.
1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks?
2. Mida nimetatakse energeetikaks?
3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks?
4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks?
5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks?
6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid.
7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid.
8. Millised seadmed on elektrivõrgud?
9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks?
10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused?
11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad
lülitatakse?
12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad
lülitatakse?
2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest).
1. Mida nimetatakse mateeriaks?
2. Molekul . Kuidas on molekulid omavahel seotud?
3. Millest oleneb aine temperatuur?
4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele?
5. Aatomi ehitus.
6. Kui kiiresti liiguvad elektronid ümber aatomituuma?
7. Mida nimetatakse positiivseks iooniks ?
8. Mida nimetatakse negatiivseks iooniks?
3.Elektrilaengud.
1. Kuidas elektrilaengud mõjutavad üksteist?
2. Mida nimetatakse elektriliseks laenguks.
3. Mis on elektrilaengu mõõtühikuks, kuidas laengut tähistatakse ja
millist laengut ta endas mahutab ?
4. Elektriväli. Mida nimetatakse elektriväljaks?
5. Kuidas saab elektrivälja kindlaks teha? Kuidas elektrivälja jõujooned
mõjutavad üksteist?
6. Mida kujutavad endast jõujooned? Jõujoonte suund. Millist
elektrivälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks?
4.Potentsiaal.
1. Mida nimetatakse potentsiaaliks? Kuidas potentsiaali tähistatakse?
2. Millega võrdub resulteeriv potentsiaal kui mingis punktis tekitatakse
potentsiaal korraga mitme laengu poolt?
3. Mida nimetatakse pingeks? Kuidas pinget tähistatakse?
4. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Mõõtühikute kümnendliited
Nimetada tähtsamaid konstante.
5. Alalisvool (põhikoli füüsikakursusest).
1. Nimetada vooluahela osad.
2. Mis on vooluring ? Kas vooluahelas võib olla ka mitu vooluringi?
3. Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas (eesmärk, kuidas
seda tehakse)?
4. Mis ülesanne on vooluallikal?
5. Mis on tarviti? Tuua näiteid?
6. Mis on tarviti ülesanne? Tuua näiteid.
7. Juhtmete ülesanne.
8. Lüliti ülesanne.
6. Elektriskeemid .
1. Joonestada lihtsaim taskulambi vooluring või selle skeem.
2. Mida nimetatakse elektriskeemiks?
3. Mis kasu on elektriskeemidest?
4. Struktuurskeem .
5. Põhimõtteskeem.
6. Montaažiskeem.
7. Juht (joonestada tingmärk).
8. Ristuvad juhid (joonestada tingmärk).
9. Kolme juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid).
10.Nelja juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid).
11. Kuivelement /ka patarei / (joonestada tingmärk).
12. Takisti (joonestada tingmärk).
13.Lüliti (joonestada tingmärk).
14.Millest koosneb vooluahel?
15.Millega mõõdetakse elektrivoolu, kuidas ühendatakse mõõteriist
vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi.
16.Kuidas saab ampermeetri mõõtepiirkonda laiendada?
17.Nimetada tähised ampermeetri skaalal.
18.Ampertangid.
19.Nimetada tähised voltmeetri skaalal.
20.Millega mõõdetakse elektripinget, kuidas ühendatakse mõõteriist
vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi.
7.Elektromotoorjõud ( allikapinge ), sisepingelang ja pinge.
1. Mida on vaja elektromotoorjõu tekitamiseks?
2. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.)?
3. Kuidas emj. tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse?
4. Millal on emj. üks volt?Kuidas pinget tähistatakse, mis ühikutes
mõõdetakse?
5. Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas?
6. Kuidas mõõdetakse emj. ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt?
7. Millal saavad emj. ja pinge olla võrdsed (või ei saa)?
8. Kas vool saab olla ilma pingeta? Tuua näide.
9. Kas pinge saab olla ilma vooluta? Tuua näide.
10. kV = ... V; 11. 1 mV = ... V; 12. 1V = ... V
8. Elektrivool .
1. Kuidas liigitatakse ained sõltuvalt nende võimest juhtida
elektrivoolu? Selgitada.
2. Millised ained on elektrivoolu juhid? Tuua näiteid.
3. Millised ained on elektriisoleer materjalid? Tuua näiteid.
4. Kuidas toimub alumiinium - ja vaskjuhtmete omavaheline
ühendamine?
5. Mis moodustavad elektrivoolu metallis ja mis moodustavad
elektrivoolu elektrolüüdis?
6. Millised ained on pooljuhid ?
7. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks?
8. 1 kA = ... A
9. 1 mA = ... A
10.1 A = ... A
11.Mis tekitavad juhtmes elektrivoolu?
12.Mida nimetatakse elektrivooluks ?
13.Kuidas elektrivoolu tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse?
14.Millal tekib juhtmes püsiv elektrivool?
15.Millal on vool võrdne ühe ampriga?
16.Milline on elektrivoolu leppeline suund?
17.Taskulambi voolutugevus on ... A.
18.Auto käivitamisel on voolutugevus käivitis enamasti vahemikus
... A.
19.Mida nimetatakse voolutiheduseks?
20.Nimetada voolutiheduse mõõtühik.
21. Voolutihedus lühiajaliselt töötavates mähistes on ... A/mm
22.Voolutihedus kestvalt töötavates masinates, trafodes ja
mähistes on ... A/mm
23.Voolutihedus mõõtetehnikas on ... A/mm
24.Voolutihedus küttekehades on ... A/mm
9. Elektritakistus .
1. Mis takistab elektronide kindlasuunalist liikumist vooluringis?
2. Millal on takistus üks oom? Kirjutada takistuse arvutamise
valem.
3. Kuidas elektritakistust tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse?
4. Kirjutada juhtme takistuse arvutamise valem, mida tähendavad
valemis olevad tähed?
5. Millega mõõdetakse elektritakistust, kuidas ühendatakse
mõõteriist vooluringi? Miks seatakse mõõteriista osuti enne
mõõtmist “0” asendisse?
6. 1 K = ... .
7. 1M = ... .
8. Millega mõõdetakse suuri takistusi ja isolatsioonitakistust?
9. Mida nimetatakse eritakistuseks? Mida nimetatakse
juhtivuseks?
10.Mis on takistus ja mis on takisti?
11.Millest sõltub aine eritakistus ja juhtme takistus?
12.Mida nimetatakse üleminekutakistuseks?
13.Mida tuleb takistite valikul silmas pidada?
14.Kuidas muutub metalljuhtmete takistus temperatuuri tõusuga?
15.Mida nimetatakse ülijuhtivuseks?
16.Mida näitab aine takistuse temperatuuritegur ().
17.Kas on ka selliseid sulameid mille takistus temperatuuri
muutudes ei muutu? Nimeta. Kus kasutatakse?
18.Kuidas muutub elektrolüütide ja söe takistus temperatuuri
tõusuga?
10.Ohmi seadus.
1. Ohmi seadus (ahela osa kohta). Kirjutada välja valem. Mida
tähendavad valemis olevad tähed?
2. Milliseid suuruseid on Ohmi seaduse (ahela osa kohta) valemi
abil võimalik leida? Kuidas seda tehakse? Kirjutada välja kõik
valemid.
3. Ohmi seadus kogu vooluringile. Valem. Mida tähendavad
valemis olevad tähed?
4. Kirjutada energia jäävuse seaduse valem vooluringis.
5. Kuidas mõõdetakse elektromotoorjõudu ja kuidas mõõdetakse
pinget generaatori klemmidelt?
6. Millal võrdub emj. pingega?
11.Võimsus ja töö.
1. Mille järgi saab kindlaks teha, et elektrivool teeb tööd? Tuua
näide. Millest oleneb elektrivoolu töö hulk?
2. Mida nimetatakse elektrivoolu tööks? Kirjutada elektrivoolu töö
valem.
3. Kas elektrivoolu tööd on võimalik ka mõõta? Millega
mõõdetakse elektrivoolu tööd?
4. Mis on (elektrilise) töö praktiliseks mõõtühikuks? Mida
tähendavad valemis olevad tähed?
5. Mida nimetatakse elektrivoolu võimsuseks? Kirjutada võimsuse
valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed?
6. Mis on võimsuse mõõtühikuks? Mida võimsus iseloomustab?
7. Kumb on võimsam, kas 1 KW või 1 hj (hobujõud)?
8. Millal on võimsus üks vatt? Võimsuse leidmine pinge ja voolu
kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta.
9. Võimsuse leidmine voolu ja takistuse kaudu. Kirjutada valem ja
sõnasta.
10.Võimsuse leidmine pinge ja takistuse kaudu. Kirjutada valem ja
sõnasta.
11.Millega mõõdetakse võimsust otseselt? Kuidas ja kas on
võimsust võimalik leida ka siis kui otseseks mõõtmiseks
puudub mõõteriist? Mida nimetatakse kaudseks mõõtmiseks?
12.Joonestada vattmeetri ühendamise skeem, nimetada tema
põhiosad ja selgitada tööpõhimõtet.
13.Mida mõõdab elektriarvesti? Joonestada elektriarvesti
ühendamise skeem, nimetada tema põhiosad ja selgitada
tööpõhimõtet.
14.Mida nimetatakse kasuteguriks? Kuidas tähistatakse? Kirjutada
valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed?
12. Elektrienergia muundumine soojusenergiaks
1. Mida kujutab endast elektrivool?
2. Miks juhe elektrivoolu toimel soojeneb (kuumeneb)?
3. Millest oleneb juhtme soojenemine (kuumenemine)?
4. Milline soojushulk on 1kalor (cal)?
5. Kus kasutatakse elektrivoolu soojuslikku toimet
6. Mida nimetatakse elektriseadme kasulikuks võimsuseks?
7. Mida nimetatakse lühiseks?
8. Kuidas elektrivõrke lühisvoolude eest kaitstakse?
9. Kirjutada takistis eralduva soojuse valem kalorites.
10.Kirjutada takistis eralduva soojuse valem vattides .
13. Kirchoffi seadused.
1. Mida nimetatakse hargnemispunktiks e. sõlmeks?
2. Sõnasta Kirchoffi I seadus ja teha skeem.
3. Kirjuta Kirchoffi I seaduse valem.
4. Millega võrdub hargnemispunktis voolude algebraline summa?
5. Sõnasta Kirchoffi II seadus ja kirjuta valem.
6. Millega võrdub pinge toiteallika klemmidel üksikute tarbijate
järjestikku ühendamisel? Kirjuta valem.
14.Takistite jadaühendus.
1. Selgitada, kuidas ühendatakse tarbijad järjestikku e. jadamisi.
2. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, milline on jadaühenduse
korral kõigis tarbijates vool? Kirjutada valem.
3. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, milline on jadaühenduse
korral kogutakistus ? Kirjutada valem.
4. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, milline on jadaühenduse
korral kogupinge ? Kirjutada valem.
5. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, milline on jadaühenduse
korral tarbijate koguvõimsus? Kirjutada valem.
6. Teha jadaühenduse skeem. Kuidas muutub pinge, vool ja
võimsus teistel tarbijatel kui ahelasse ühendada veel üks
tarbija?
7. Teha jadaühenduse skeem. Kuidas muutub pinge, vool ja
võimsus teistel tarbijatel kui ahelast võtta üks tarbija ära?
8. Teha jadaühenduse skeem. Milline on ahelas vool ja võimsus
kui üks tarbija välja lülitada? Millest sõltub jadamisi
ühendamisel iga tarbija töö?
9. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, kas sellise ühendusviisi
puhul tarbijate sisse ja väljalülitamine mõjutavad teiste voolu-
tarbijate tööd?
10.Kirjutada ühesuguste takistuste arvutamise valem.
11.Millal kasutatakse eeltakistit? Kirjutada eeltakisti arvutamise
valem.
12.Kuidas leida eeltakisti võimsus? Milline peab olema eeltakisti
lubatav vool ja tarbija nimivool ?
13.Eeltakisti voltmeetrile arvutamise valem. Mida tähendavad
valemis tähed?
14.Šundi arvutamise valem. Mida tähendavad valemis olevad
tähed?
15.Takistite rööpühendus.
1. Selgitada, kuidas ühendatakse tarbijad paralleelselt (rõõbiti).
2. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on
rõõpühenduse korral kõigis tarbijates vool? Kirjutada valem.
3. Teha rööpühenduse skeem. Selgitada, milline on
rööpühenduse korral kogutakistus. Kirjutada valem.
4. Teha kahe takistuse rööpõhenduse skeem. Kirjutada arvutamise
valem.
5. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on
rõõpühenduse korral kogupinge? Kirjutada valem.
5. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on
rõõpühenduse korral koguvõimsus? Kirjutada valem.
6. Millise nimipingega tarbijaid ühendatakse paralleelselt (rõõbiti)? 7. Kas rõõpühenduse korral on tähtis ka tarbija võimsus?
8. Milline peab rõõpühenduse korral olema tarbija nimipinge ja
võrgupinge? Selgitada, kas sellise ühendusviisi puhul tarbijate
sisse ja väljalülitamine mõjutavad teiste voolutarbijate tööd?
16.Takistite segaühendus.
1. Teha segaühenduse skeem. Millist skeemi nimetatakse
segaühenduseks?
2. Kuidas leitakse segaühenduse korral kogutakistust?
3. Mis on pingejagur, kus teda kasutatakse?
4. Mida nimetatakse lühiühenduseks?
5. Milline on lühise korral ahela kogutakistus ja milline on ahelas
vool?
6. Millise vooluga lubatakse koormata iga voolujuhet 1mm kohta,
mille juures juhe ei kuumene üle?
7. Mis on lühiühenduse põhjustajaks?
8. Nimetada lühiühenduse põhjused.
9. Selleks, et vältida lühist, tuleb täita järgmisi nõudeid: ... Nimeta.
10.Mida tehakse lühiste vältimiseks?
17.Keemilised vooluallikad.
1. Milleks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid?
2. Nimetada vooluallikaid mis on ühekordselt kasutatavad?
3. Millised vooluallikad on korduvkasutatavad?
4. Mis on keemiliste vooluallikate tunnusjoonteks?
5. Mida nimetatakse elemendi mahutavuseks (mahtuvuseks)?
Mis ühikutes elemendi mahtuvust mõõdetakse?
6. Kuivelemendid, nende ühine omadus ja mille poolest nad
omavahel erinevad?
7. Mida tähendab rahvusvaheliselt tuntud Alkaline element?
8. Millised on Alkaline elemendi omadused võrreldes klassikalise
kuivelemendi (näit. tsinksüsielemendiga)?
9. Milliseid keemilisi voolu- ehk toiteallikaid nimetatakse akudeks?
10.Mis vähendab aku eluiga rohkem, kas suurema vooluga
laadimine või väiksema vooluga laadimine?
11.Nimetada kasulikke soovitusi kuivelementide kohta.
12.Miks kasutatakse akusid?
13.Mida tähendab UPS, kus teda kasutatakse.
14.Aku ehitus.
15. Akude liigitamine .
16.Millest sõltub aku mahtuvus ?
17.Mida tehakse akust kõrgema pinge saamiseks?
18.Milline peab olema aku laadimispinge võrreldes allikapingega?
Põhjenda.
19.Mida tehakse akust suurema mahtuvuse saamiseks?
20. Millistel tingimustel on aku mahtuvus suurem ja tööiga pikem?
18.Allikate ühendusviisid.
1. Mis iseloomustab vooluallikaid?
2. Teha akude jadaühenduse skeem. Millal kasutatakse akude
jadaühendust?
3. Teha akude rõõpühenduse skeem. Millal kasutatakse akude
rõõpühendus?
4. Teha akude segaühenduse skeem. Millal kasutatakse akude
segaühenduse viisi?
19.Mittelineaarsed alalisvooluahelad .
1. Milliseid takisteid nimetatakse lineaartakistiteks?
2. Milliseid takisteid nimetatakse mittelineaartakistiteks?
3. Termotakistid, nende omadused.
4. Termistor , tama omadus ja kus kasutatakse?
5. Posistor, tama omadus ja kus kasutatakse?
6. Varistor, tama omadus ja kus kasutatakse?
7. Fototakisti, tama omadus ja kus kasutatakse? Teha kasutamise
skeem.
8. Millist ahelat nimetatakse mittelineaarseks? Põhjenda.
20. Elektromagnetism .
1. Mis on magnetism ?
2. Nimetada magnetvälja tähtsamad omadused.
3. Milles magnetväli ilmneb? Tuua näiteid.
4. Milliseid jõujooni nimetatakse magnetilisteks jõujoonteks?
5. Milline on magnetjõujoonte kokkuleppeline suund?
6. Kuidas saab magnetvälja nähtavaks teha?
7. Kas magnetjõujoontel on olemas algus ja lõpp.
8. Millist jõudu nimetatakse magnetiliseks jõuks?
9. Mida nimetatakse magnetväljaks e. magnetiliseks väljaks?
10.Nimetada magnetvälja iseloomustavad omadused
11.Mida nimetakse magnetvooks? Millise tähega magnetvogu
tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse?
12.Kuidas saab kindlaks teha tundmatu magneti pooluseid?
13.Milliseid magneteid nimetatakse püsimagnetiteks?
14.Kuidas magnetite poolused üksteist mõjutavad?
15.Milliste kehade puhul esinevad magnetilised nähtused?
16.Mis on magnetväli? Millal magnetväli tekib?
17.Mis on magnetvälja tugevuse e. väljatugevuse tähiseks?
Kuidas nimetatakse?
18.Mis on magnetvoo tiheduse ehk induktsiooni tähiseks ja mis on
mõõtühikuks?
19.Kas vooluga juhtme ümber tekib magnetväli?
20.Millist magnetvälja nimetatakse ühetaoliseks ehk
homogeenseks väljaks?
21.Milliseid aineid nimetatakse diamagnetiteks? Tuua näiteid.
22.Milliseid aineid nimetatakse paramagnetiteks? Tuua näiteid.
23.Milliseid aineid nimetatakse ferromagnetilisteks aineteks ? Tuua
näiteid.
24.Milliseid aineid on võimalik magneetida? Põhjenda. tuua
näiteid.
21.Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud.
1. Mis on magnetväli?
2. Millal magnetväli tekib?
3. Mida kujutab endast elektrilaengute liikumine?
4. Vooluga juhe magnetväljas.
5. Mis elektrivooluga alati kaasneb?
6. Kuidas tähistatakse voolu suunda elektrijuhtmes?
7. Millest me järeldame, et vooluga juhtme ümber on magnetväli?
8. Kas sirgjuhe tõmbab enda külge ferromagnetilisi kehi?
Põhjenda.
9. Mis määrab el. vooluga juhtmele mõjuva jõu? Kirjutada valem.
Mida tähendavad valemis olevad tähed?
10.Kuidas määratakse magnetväljas juhtme liikumise suund?
11.Millal indutseeritakse muutuvas kontuuris emj. 1 volt?
12.Mida nimetatakse elektrimasinaks?
13.Milleks muundub elektrienergia elektrimootoris?
14.Elektrimootori ehitus ja tööpõhimõte.
15.Kuidas saab muuta elektrimasina ankru pöörlemise suunda?
16.Kus võib kasutada pöörleva ankru mehaanilist jõudu?
22.Koguvoolu seadus.
1. Mis määrab juhtme (te) ümber tekkiva magnetvälja tugevuse H?
2. Mida nimetatakse koguvooluks?
3. Kirjutada matemaatilise summa märk ja nimetus.
4. Mida ütleb koguvoolu seadus?
23.Sirgjuhtme ja pooli magnetväli.
1. Kuidas muutub elektrivoolust põhjustatud magnetväli kui voolu
juhtmes viiekordistada?
2. Mida ninetatakse solenoidiks?
3. Millest oleneb solenoidi ümber tekkiva magnetvälja suurus?
4. Mida nimetatakse amperkeeruks?
5. Mida nimetatakse pooliks?
6. Kus kasutatakse pooli omadusi?
7. Mis on rõngaspooli e. toroidi omapäraks?
8. Kas magnetväli tekib ka väljaspool rõngaspooli e. toroidi?
9. Kas vooluga juhtmekeerd omab magnetilisi pooluseid?
10.Kas vooluga juhtmekeerd tõmbab enda sisse ferromagnetilisi
kehi?
11.Kas solenoid tõmbab terassüdamiku enda sisse? Põhjenda.
12.Kas vooluga juhtmekeerd mõjub teisele vooluga juhtmele?
24.Rööpvoolude vastastikune mõju.
1. Kuidas vooluga juhtmed üksteist mõjutavad?.
a) Millise jõu tekitavad vastassuunalised voolud ?
b) Millise jõu tekitavad samasuunalised voolud?
25.Magnetvälja mõju likuvale elektronile.
1. Mida nimetatamse Lorentsi jõuks?
2. Milline on liikuvale elektronile mõjuva jõu suund?
26.Materjalide magneetimine.
1. Kuidas liigitatakse materjalid magneetimise seisukohalt?
2. Elektromagnet. Elektromagneti ehitus.
3. Kui kaua säilitab elektromagnet oma omadused?
4. Kus leiavad elektromagnetid laialdast kasutamist?
27.Magnetiline hüsterees.
1. Mis tekib alati vahelduva magnetvälja ümber?
2. Milleks muutub terassüdamik mis asub vooluga poolis?
3. Mida nimetatakse terase magnetiliseks küllastuspiiriks?
4. Mida nimetatakse jääkmagnetismiks?
5. Millistel terastel on jääkmagnetism väiksem?
6. Kuidas jääkmagnetismi kaotada?
7. Mida nimetatakse jääkvoolutiheduseks e. remenentsiks Br?
8. Mida nimetatakse koertsitiivjõuks Hc?
9. Mida nimetatakse hüstereesisilmuseks?
10.Kus omab hüstereesisilmus suurt praktilist tähsust?
Millega on ümbermagneetimistsülkiga kulutatav energia
võrdeline?
11.Milline on hüstereesisilmus kõvadel magnetilistel materjalidel ja
milline pehmetel magnetilistel materjalidel?
12.Mida nimetatakse hüstereesikaoks?
13.Mida nimetatakse magnetiliseks hüstereesiks?
14.Mida nimetatakse vaseskaoks? (millest see nimetus tuleb?)
15.Mida nimetatakse rauaskaoks?
16.Mida tehakse hüstereesikadude vältimiseks?
28.Magnetahel.
1. Mida nimetatakse magnetahelaks?
2. Mida saab mahnetahela abil teha?
3. Nimeta magnetahela osad?
4. Millise magnetilise takistusega magnetahel enamasti
valmistatakse? Aine nimetus.
5. Mis võib olla magnetahela koostisosaks?
6. Miks valmistatakse magnetahelad selliselt , et õhupilud oleksid
võimalikult väikesed?
7. Mis moodustab elektrimootori, generaatori või trafo magnet-
ahela?
8. Milliseid materjale nimetatakse ferromagnetilisteks
materjalideks? Nimeta.
9. Millised ained on kõige väiksema magnetilise takistusega?
10.Kuidas kasvab magnetvoo tihedus kui viime ferromagnetilisest
materjali südamiku näiteks vooluga pooli magnetvälja?
11.Kuidas ferromagnetilised materjalid jagunevad? Millised
materjale nimetatakse pehmeteks magnetmaterjalideks, kus
neid kasutatakse? Millised materjalid siia kuuluvad?
12.Millised materjale nimetatakse kõvadeks magnetmaterjalideks,
kus neid kasutatakse? Millised materjalid siia kuuluvad?
29.Magnetaahelate arvutus. Elektromagneti tõmbejõud.
Releed .
1. Mis on magnetahelate arvutuse aluseks?
2. Kus kasutatakse elektromagneti tõmbejõudu? Nimeta.
3. Kuidas saab reguleerida elektromagneti tõmbejõudu?
4. Millisest materjalist elektrimagneti südamik tavaliselt
valmistatakse?
5. Mida nimetatakse releeks? Relee tähis.
6. Elektromagnetrelee ehitus ja tööpõhimõte.
30.Elektromagnetiline induktsioon .
1. Elektrimootori töötamise põhimõte?
2. Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks?
3. Millal indutseerub (tekib) juhtmes elektromotoorjõud emj.?
Nimeta kõik võimalused.
4. Millal tekib juhtmes vool?
5. Millise reegliga määratakse juhtmes indutseeritava emj. suund?
Sõnasta reegel.
6. Millest oleneb indutseeritava emj. suurus?
7. Mida saab määrata Lenzi reegli järgi? Mida Lenzi reegel endast
kujutab?
8. Sõnasta Lenzi reegel. Milline on alati indutseeritud voolu suund?
31.Elektromotoorse jõu indutseerimine.
1. Mida nimetatakse indutseeritud emj. ehk induktsiooni elektro-
motoorseksjõuks?
2. Mis põhimõttel töötavad kõik elektrimasinad ?
3. Mida nimetatakse indutseeritud vooluks?
4. Millistel juhtudel tekib elektromagnetilise induktsiooni nähe?
5. Millest oleneb juhtmesse indutseeritud elektromotoorse jõu
suurus?
6. Millest oleneb juhtmekeerus indurseeritava elektromotoorse jõu
suurus?
7. Mida nimetatakse aheldusvooks?
8. Kuidas aheldusvoogu tähistatakse?
32.Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks.
1. Mida nimetatakse generaatoriks?
2. Millisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö, milleks teda
kasutatakse?
3. Lihtsaima generaatori ehitus, kuidas ta töötab?
4. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse ühesuunalist
alalisvoolu?
5. Mida nimetatakse kommutaatoriks?
6. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse vahelduvvoolu?
7. Mis põhimõttel töötab valdav enamus elektrienergia
generaatoreid?
8. Mida nimetatakse generaatori elektromotoorseks jõuks? Kuidas
generaatori elektromotoorset jõudu mõõdetakse?
9. Kuidas arvutada generaatori sisetakistus ? Kirjutada valem.
10.Miks tuleb generaatori ekspluateerimisel kinni pidada
lubatavast voolust ?
11.Mida nimetatakse elektriliseks kasuteguriks, mis tähega
tähistatakse?
12.Milline on tänapäeva generaatorite kasutegur?
33.Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks.
1. Millal toimub elektrienergia muundamine mehaaniliseks
energiaks?
2. Milleks muundub toteallikast saadav elektrienergia vooluga
juhtme liikumisel magnetväljas?
3. Milline on juhtmele mõjuv jõud? Kirjutada valem. Mida
tähendavad valemis olevad tähed?
4. Mis põhimõttel töötab lihtsaim elektrimootor?
34.Pöörisvoolud.
1. Millal ja kus indutseeritakse elektrivool?
2. Milliseid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks?
(ehk Foucoult ´/fukoo/ vooludeks). Kuidas seda nähet seletada?
3. Kus pöörisvoolud tekivad, mida nad teevad?
4. Mida nimetatakse pöörisvoolukadudeks?
5. Mida pöörisvoolukadude vähendamiseks tehakse?
6. Kas pöörisvoolud on kasulik või kahjulik nähe? Tuua näiteid.
35.Induktiivsus.
1. Mis takistavad juhis elektronide suunatud liikumist
2. Millest oleneb endainduktsiooni emj.?
3. Mida nimetatakse pooli induktiivsuseks ja kuidas induktiivsust
tähistatakse?
4. Mida nimetatakse induktiivtakistuseks?
5. Millal võrdub pooli induktiivsus ühe henriga?
6. Kuidas henrit tähistatakse? Kas henri on suur või väike
mõõtühik?
7. Kuidas saada suurt induktiivsust?
8. Millal indutseeritakse juhtmesse elektromotoorne jõud (emj.)?
9. Mida kujutab endast endainduktsioon? Millega võib
endainduktsiooni võrrelda?
10.Mida nimetatakse paispooliks ehk drosseliks?
11.Kumma pooli induktiivsus on suurem, kas südamikuta poolil või
südamikuga poolil?
12.Kui mõõta mähise oomilist takistust ning teades pinget arvutada
vool, ning lülitada see mähis pinge alla – ampermeeter näitab
kas (kas rohkem, vähem või sama palju kui arvutasime)
13.Millist takistust avaldab paispool e. drossel vahelduvvoolule?
Põhjenda.
14.Millist takistust avaldab paispool e. drossel alalisvoolule?
Põhjenda.
15.Mida nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks?
16.Miks voolu väljalülitamisel vool ei katke hetkeliselt vaid
eksponentsiaalselt?
17.Miks ei saavuta vool pika juhtme või pooli ühendamisel
vooluallikaga oma nimiväärtust hetkeliselt, vaid teatud
ajavahemiku vältel?
18.Kus praktikas endainduktsiooni nähet kasutatakse? Kus
endainduktsiooni nähe on kasulik ja kus kahjulik nähe?
19.Miks tekib ahela väljalülitamise kontaktide vahele kaarleek ?
20.Millal on kontaktide vahel kaarleek suurem, kas ahela
sisselülitamisel või väljalülitamisel? Põhjenda.
21.Millest oleneb endainduktsiooni emj.?
22.Millal tekib juhtmesse või pooli endainduktsiooni elektro-
motoorne jõud ja millal ta on eriti suur?
23.Mida nimetatakse variomeetriks?
24.Mida kujutab endast bifilaarne mähis? Kus teda kasutatakse?
25.Milline on bifilaarsete mähiste takistus alalisvoolu ja vahelduv-
voolu korral, kus neid kasutatakse?
26.Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elektrienergiat, kas
vastupidi magnetvälja kadumisel indutseerib magnetväli elekto-
motoorjõu ja voolu, see tähendab muutub uuesti elektri-
energiaks? Selgita.
27.Millal on võimsuskadu suurem – kas terassüdamikuga pooli
ühendamisel vahelduvvoolu võrku või alalisvoolu võrku
võrdsete voolude korral?
28.Kuidas muutub sageduse suurenedes aktiivtakistus (väheneb,
suureneb, jääb samaks)?
36.Mahtuvus.
1. Mis on elektrilaeng ?
2. Mis on elektrilaengu ühikuks?
3. Millal on elektrihulk 1 kulon ?
4. Mis ümbritseb elektrilaenguga kehasid?
5. Kas inimene tunnetab elektrivälja?
Kuidas saab elektrivälja olemasolu kindlaks teha?
6. Millest oleneb laetud keha ümbritseva magnetvälja tugevus?
37.Mahtuvuse mõiste.
1. Mida nimetatakse mahtuvuseks?
2. Millega mahtuvust mõõdetakse?
3. Mis ühikutes mahtuvust mõõdetakse?
4. Millal on mahtuvus 1 farad ?
Kas farad on suur või väike mahtuvusühik?
5. 1 mikrofarad (F) = ... F.
6. 1 nanofarad (nF) = ... F.
7. 1 pikofarad (pF) = ... F.
8. Millest sõltub kondensaatori mahtuvus?
9. Millest mahtuvus ei sõltu? Tuua näiteid.
10.Mida suurem on pind seda väiksem (või suurem on mahtuvus)
(kirjuta õige vastus).
38. Kondensaator .
1. Mida nimetatakse kondensaatoriks?
2. Mida nimetatakse kondensaatori elektroodideks e. plaatideks?
3. Mis moodustavad kondensaatori? Tuua näiteid.
4. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda väiksem või suurem
on mahtuvus? (kirjutada õige vastus).
5. Joonistada lihtsaim lamekondensaator.
6. Mida tehakse mahtuvuse suurendamiseks?
7. Millised andmed märgitakse kondensaatorile? Miks ei tohi
ületada kasutatavale dielektrikule lubatavat suurimat väärtust?
8. Joonistada mitmeplaadiline kondensaator.
39.Ülikondensaator.
1. Millisei kondensaatoreid nimetatakse ülikondensaatoriteks?
2. Milleks ülikondensaatorid ilmselt varsti kujunevad ja mida nad
võimaldavad?
3. Mis piirab esialgu ülikondensaatorite kasutamist?
4. Kuidas muutub temperatuuri tõusuga ülikondensaatori tööiga?
40.Kondensaatorite ühendamine. Kondensaatorite
jadaühendus.
1. Teha jadaühenduse skeem. Millega võrdub jadaühenduse korral
pinge ahela klemmidel? Kirjutada valem.
2. Milline on jadaühenduse korral pinge erineva mahtuvusega
kondensaatoritel?
3. Milline on jadaühenduse korral ahela kogumahtuvus ? Kirjutada
valem. Millal kasutatakse kondensaatorite jadaühenduse viisi?
4. Kirjutada kahe kondensaatori kogumahtuvuse valem.
41.Kondensaatorite rööpühendus.
1. Teha rööpühenduse skeem. Millega võrdub rööpühenduse
korral pinge ahela klemmidel? Kirjutada valem.
2. Milline on rööpkondensaatorite kogulaeng ? Kirjutada valem.
3. Milline on rööpühenduse korral ahela kogumahtuvus? Kirjutada
valem.
4. Millal kasutatakse kondensaatorite rööpühenduse viisi?
42.Kondensaatorite segaühendus.
1. Teha kondensaatorite segaühenduse skeem.
2. Millal kasutatakse kondensaatorite segaühenduse viisi?
43.Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant.
1. Millal tekib laadimisvool ?
2. Kui kaua kestab laadimisvool? Miks laadimisvool katkeb?
3. Millal tekib tühjenemisvool?
4. Millest sõltub kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool?
44.Ühefaasiline vahelduvvool . Mõisted vahelduvvoolust.
1. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? Kuidas alalisvoolu
saadakse?
2. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Kuidas
vahelduvvoolu saadakse?
3. Millist voolu nimetatakse pulseerivvooluks? Kuidas
pulseerivvoolu saadakse?
4. Millised põhisuurused iseloomustavad vahelduvvoolu?
5. Millist voolu kasutatakse tänapäeva elektrivõrkudes?
6. Kus kasutatakse alalisvoolu? Tuua näiteid.
7. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav pinge on siinuspinge,
raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka ... Nimeta.
8. Millised eelised on elektrienergia tootmise, jaotamise ja
tarbimise seisukohalt vahelduvvoolul alalisvooolu ees?
45.Vahelduvvoolu periood ja sagedus
1. Kust saadakse siinuselist elektromotoorjõudu?
2. Mida nimetatakse vahelduvvoolu hetkväärtuseks? Kuidas emj.,
pinge ja voolutugevuse hetkväärtusi tähistatakse?
3. Mida nimetatakse vahelduvvoolu amplituudväärtuseks? Kuida
emj., pinge ja voolutugevuse amplituudväärtusi tähistatakse?
4. Mida nimetatakse vahelduvvoolu perioodiks , mis tähega
tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse?
5. Mida nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks , mis tähega
tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? Milline on Eestis
standardiseeritud voolu sageduseks? Millest oleneb sagedus?
6. Nimetada eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalasid.
46.Faasinurk ja faasinihe
1. Mida nimetatakse algfaasinurgaks ehk algfaasiks?
2. Mida nimetatakse faasinihkeks ehk faasinihkenurgaks?
3. Kuidas tähistatakse faasinihkenurka pinge ja voolu vahel?
4. Millal õeldakse, et siinuskõverad on faasis ja millal nad
vastasfaasis?
5. Milline on seos sinosoidi ja vektori vahel?
6. Mida nimetatakse vektordiagrammiks?
47.Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus
1. Milline on siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta?
2. Kuidas saadakse keskväärtus?
3. Milline seos kehtib siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse
vahel?
4. Milline seos kehtib siinuspinge kesk- ja maksimaalväärtuse
vahel?
5. Kus tavaliselt arvestatakse keskväärtusega?
6. Poolperioodalaldi voolu keskväärtus.
7. Täisperioodalaldi voolu keskväärtus. Kas keskväärtus
iseloomustab vahelduvvoolu õigesti lähtudes energeetilisest
seisukohast?
10.Mida nimetatakse vahelduvvoolu efektiivväärtuseks? Kuidas
emj., pinge ja voolutugevuse efektiivväärtusi tähistatakse?
11.Kirjutada igal hetkel eralduva soojushulga võimsuse valem.
12.Mis on soojushulk?
13.Milline seos kehtib siinusvoolu efektiiv- ja maksimaalväärtuste
vahel?
14.Milline seos kehtib siinuspinge efektiiv- ja maksimaalväärtuste
vahel?
15.Milline seos kehtib siinusvoolu maksimaal- ja efektiivväärtuste
vahel?
16.Milline seos kehtib siinuspinge maksimaal- ja efektiivväärtuste
vahel?
17.Milliseid suurusi näitavad valdav enamus kaasaegses tehnikas
kasutatavaid mõõteriistu (hetk-, amplituud- või efektiivväärtusi)?
18.Mida nimetatakse amplituuditeguriks?
19.Kui palju on vahelduvvoolu amplituudväärtus suurem efektiiv-
väärtusest?
20.Leida 230 V pinge suurim maksimaalne e. amplituudväärtus.
48.Aktiivtakistusega vooluring.
1. Mis takistavad elektronide kindlasuunalist liikumist
aktiivtakistusega vooluringis? Tuua näide.
2. Millist takistust nimetatakse aktiivtakistuseks, millise tähega
aktiivtakistust tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse?
3. Millist takistust nimetatakse oomiliseks takistuseks?Takistuse
arvutamise valem.
4. Millest on tingitud aktiiv - ja oomilise takistuse erinevus? Tuua
näide.
5. Kas aktiiv- ja oomiline takistus saavad olla võrdsed? Tuua
näide.
6. Kuidas muutub sageduse kasvamisega aktiivtakistus? Põjenda.
7. Kuidas on omavahel nihutatud aktiivtakistit läbiv vool ja takistile
rakendatud pinge.
8. Ohmi seadus efektiivväärtuste jaoks. Kirjutada valem.
9. Kuidas muutub aktiivtakistusega ahelas võimsus? Kirjutada
aktiivtakistusega vahelduvvoolu ahela võimsuse valem.
10.Millist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks?
11.Mis on aktiivvõimsuse mõõtühikuks?
12.Kuidas muundub aktiivtakistuses elektrienergia?
13.Mida tavaliselt mõistetakse vahelduvvoolu võimsuse all?
14.Milliseid takistuse viise eristatakse vahelduvvoolu korral?
49.Induktiivtakistusega vooluring
1. Mis tekib poolis pooli keerde lõikava magnetvoo muutumisel?
2. Mis takistavad elektronide suunatud liikumist?
3. Millest sõltub endainduktsiooni emj. suurus poolis?
4. Mis on elektrilise inertsi mõõduks?
5. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning teades pinget
arvutada
vool, lülitada see mähis pinge alla – ampermeeter näitab kas
(kas rohkem, vähem või sama palju kui arvutasime)?
6. Kui palju jääb endainduktsiooni emj. voolust maha?
7. Mis tekib voolu ja pinge vahel kui endainduktsiooni emj. ja
vooluallika pinge on omavahel nihutatud 180 võrra?
8. Mida nimetatakse induktiivttakistuseks? Kuidas
induktiivtakistust tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse?
9. Millest oleneb induktiivpooli takistus?
10.Ohmi seadus induktiivtakistusega vooluahelale.
11.Milline on umbes ühe henrise pooli induktiivtakistus 50-hertsise
vahelduvvoolu puhul ja milline kahe henrise pooli induktiiv -
takistus 50-hertsise vahelduvvoolu puhul?
12.Millal on võimsuskadu suurem – kas terassüdamikuga pooli
ühendamisel vahelduvvoolu võrku või alalisvoolu puhul
võrdsete voolude korral?
13.Kas induktiivtakistuses tekib energiakadu ? Kirjutada
induktiivpooli aktiivse võimsuse valem.
14.Millega on võrdne võimsuse keskväärtus P puhtinduktiivses
vooluringis? Põhjenda.
15.Kuidas muutub sageduse suurenedes aktiivtakistus (väheneb,
suureneb, jääb samaks)?
16.Mida nimetatakse induktiivseks reaktiivvõimsuseks ehk
induktiivvõimsuseks?
17.Kuidas reaktiivset võimsust tähistatakse ja millega
mõõdetakse? Kirjutada reaktiivse võimsuse valem.
18.Mida tähendab sõna var, mida nimetatud tähed tähendavad?
50.Mahtuvusega vooluring
1. Kas alalisvool läbib kondensaatorit? Põhjendada.
2. Kas vahelduvvool läbib kondensaatorit? Põhjendada.
3. Millest sõltub mahtuvusega vooluringi läbiva voolu suurus?
Kirjutada valem.
4. Kuidas on vool ja pinge kondensaatoriga vooluringis omavahel
nihutatud?
5. Millest sõltub mahtuvust (kondensaatorit) sisaldavas vooluringi
läbiva voolu suurus?
6. Millist suurust nimetatakse mahtuvustakistuseks? Kuidas
mahtuvuslikku takistust tähistatakse? Mis ühikutes mahtuvus-
takistust mõõdetakse?
7. Ohmi seadus kondensaatoriga vahelduvvooluahelale.
8. Milline on ühe mikrofaradise mahtuvusega kondensaatori
mahtuvustakistus 50 hertsise sagedusega vahelduvvoolule ja
milline on kahe mikrofaradise kondensaatori mahtuvustakistus
50 hertsise sagedusega vahelduvvoolule?
9. Milline on vooluringi keskmine aktiivvõimsus?
10.Kas kondensaatoriga vooluahelas elektrieneria muutub
soojuseks?
11.Kas kondensaatoris tekib energiakadu? Kirjutada
kondensaatori aktiivse võimsuse valem.
12.Kirjutada kondensaatori reaktiivse võimsuse valem, Kuidas
reaktiivset võimsust mõõdetakse ja mis on mõõtühikuks?
51.Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis
1. Millist kolmnurka nimetatakse pingete kolmnurgaks? Teha
joonis.
2. Mida nimetatakse näivtakistuseks, millise tähega näivtakistust
tähistatakse?
3. Kirjutada näivtakistuse arvutamise valem. Mida tähendavad
valemis olevad tähed? Joonestada takistuste kolmnurk .
4. Mida nimetatakse näivvõimsuseks? Kuidas näivvõimsust
leitakse?
5. Kirjutada näivvõimsuse arvutamise valem. Mida tähendavad
valemis olevad tähed? Joonestada võimsuste kolmnurk.
6. Kirjutada aktiivse võimsuse arvutamise valem aktiivtakistuse ja
induktiivtakistusega vooluringis.
7. Millist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks?
8. Mida tähendab cosφ? Kui suur võib cosφ maksimaalselt olla?
52.Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis
1. Kas kondensaator juhib elektrivoolu? Selgita.
2. Milline on kondensaatori takistus alalisvoolu puhul?
3. Kuidas muutub takistus sageduse suurenemisega?
4. Joonestada pingete kolmnurk ja valem. Mida tähendavad tähed
valemis?
5. Kirjutada võimsusteguri arvutamise valem pingete kaudu? Mida
tähendavad valemis olevad tähed?
6. Kirjutada takistuse arvutamise valem.
7. Kirjutada võimsusteguri arvutamise valem takistuste kaudu.
8. Kirjutada näivvõimsuse arvutamise valem. Mida tähendavad
tähed valemis?
9. Kirjutada aktiivvõimsuse arvutamise valem. Mida tähendavad
tähed valemis?
10.Kirjutada reaktiivvõimsuse arvutamise valem. Mida tähendavad
tähed valemis?
53.Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants
1. Millist olukorda nimetatakse pingeresonantsiks?
2. Millal ja millises vooluringis tekib pingeresonants?
3. Millise sageduse korral on ülekaalus mahtuvustakistus?
4. Millise sageduse korral on ülekaalus induktiivtakistus?
5. Millist sagedust nimetatakse resonantssageduseks?
6. Millal õeldakse,et vooluringis on induktiivse reaktsiooni ülekaal?
7. Millal õeldakse, et vooluringis on mahtuvusliku reaktsiooni
ülekaal?
8. Nimetada pingeresonantsi iseloomulikud omadused.
9. Milline on pingeresonantsi korral ahelas vool, takistus, pinge,
võimsus ja cos  ?
10.Mida tehakse pingeresonantsi saavutamiseks?
11.Kui suur on pingeresonantsi korral cos ?
12.Mida nimetatakse ülepingeks? Millest oleneb ülepinge väärtus?
13.Kus pingeresonantsi nähet kasutatakse?
14.Kus pingeresonantsi nähe on kasulik ja kus kahjulik nähtus?
Tuua näiteid.
54.Induktiivsuse ja mahtuvuse rööpõhendus.
Vooluresonants
1. Millist nähtust nimetatakse vooluresonantsiks?
2. Millal ja millises vooluringis tekib vooluresonants?
3. Kuidas vooluresonantsi saada?
4. Milline on resonantsi korral vooluringi kogutakistus?
5. Milline on vooluresonantsi korral ahelas vool?
6. Kus vooluresonantsi kasutatakse? Kas vooluresonants on ohtlik
nähtus?
55.Võimsustegur
1. Mida tähendab cos ? Kui suur võib cos  maksimaalselt olla?
2. Miks püütakse cos  parandada?
3. Mis kasu on cos  tõstmisest?
4. Mida tehakse cos  parandamiseks?
54.Aktiiv- ja reaktiivenergia
1. Mida nimetatakse energiaks?
2. Millega mõõdetakse aktiivenergiat?
3. Mis ühikutes aktiivenergiat mõõdetakse?
4. Millega mõõdetakse reaktiivenergiat? Mis on mõõtühikuteks?
55. Kolmefaasiline vool. Kolmefaasilise voolu saamine.
1. Miks kasutatakse kolmefaasilist vahelduvvoolu süsteemi? Mis
on kolmefaasilise voolu eeliseks ?
2. Millist voolu nimetatakse kolmefaasiliseks vahelduvvooluks?
3. Joonestada lihtsaim kolmefaasilise voolu generaator . Kuidas
saadakse kolmefaasilist vahelduv voolu?
4. Nimetada kolmefaasilist vahelduvvoolu iseloomustavad
suurused.
56.Generaatorimähiste ühendusviisid
1. Generaatori mähiste ühendamine tähte. Kuidas tähistatakse
mähiste alguseid ja lõppe?
2. Joonestada generaatori maandatud neutraaliga süsteem.
Kuidas ühendatakse tarbijaid?
3. Millist pinget nimetatakse faasipingeks?Kuidas faasipingeid
tähistatakse?
4. Millist pinget nimetatakse liinipingeks? Kuidas liinipingeid
tähistatakse?
5. Milline seos on tähtühenduse korral liini- ja faasipingete vahel?
6. Milliseid voolusid nimetatakse liinivooludeks, kuidas neid
tähistatakse?
7. Milliseid voolusid nimetatakse faasivooludeks, kuidas neid
tähistatakse?
8. Millal on sümmeetriline koormus eriti tähtis, kas tähtlülituse või
kolmnurklülituse korral? Põhjendada.
9. Kas tähtlülituses tuleb ebasümmeetrilise (eri faaside erisuguse)
koormuse korral kasutada nulljuhet?
10.Kas tähtlülituses on vaja sümmeetrilise (eri faaside ühesuguse)
koormuse korral kasutada nulljuhet?
57.Kolmnurkühendus.
1. Generaatori mähiste ühendamine kolmnurka.
2. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? Joonestada
kolmnurkühenduse skeem.
3. Millega võrdub kolmnurkühenduse korral elektromotoorjõudude
summa?
4. Kas kolmnurkühenduse korral saab tekkida lühisvool?
5. Milline seos on kolmnurkühenduse korral liini- ja faasipingete
vahel?
6. Miks on väga ohtlik generaatori mähiste ebaõige ühendamine
kolmnurka, kui ühes faasis algus ja lõpp ära vahetada?
58.Tarvitite tähtühendus
1. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem.
Kuidas ühendatakse hõõglambid kui nad on valmistatud 220 V pingele?
2. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem.
Kuidas ühendatakse elektrimootorid kui nad on valmistatud 380 V pingele?
3. Kas neutraaljuhtmes on vool kui tarvitid on võrdse takistusega (nn
sümmeetriline koormus)?
4. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kas neutraaljuhtmes on vool kui
koormus pole sümmeetriline, see tähendab tarvitite takistused pole
võrdsed?
5. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Mis juhtub kui ühes faasis on
katkestus ? Mis juhtub teiste faasidega. Selgitada.
6. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Miks ei paigaldata neutraal (null)-
juhtmesse sulavkaitsmeid ega kaitseautomaate?
7. Miks pannakse liinijuhtmetesse kaitsmed ??
8. Millal lubatakse kolme juhtme süsteemi puhul ühendada tarbijad tähte?
9. Mis juhtub kolme juhtme süsteemi korral kui ühes faasis tekib katkestus?
Teha joonis. Selgitada.
10.Milline võib olla neutraal(null)juhtme ristlõige võrreldes liinijuhtmega?
11.Milleks on vajalik neutraal(null)juhe?
12.Mis juhtub kui neutraal(null)juhe katkeb? Selgita.
13.Millal on neutraal(null)juhtme katkemine eriti ohtlik?
14.Mis juhtub neutraal(null)juhtme katkemise korral kui üks faas lühistub? 15.Miks ei paigaldata neutraal(null)juhtmesse kaitsmeid ega lüliteid?
59.Tarvitite kolmnurkühendus
1. Millal lubatakse tarbijad lülitada kolme juhtme süsteemi? Teha
skeem.
2. Millised on kolmnurkühenduse korral liini- ja faasipinged?
3. Millised on voolud sümmeetrilise koormuse korral?
4. Millised on voolud mittesümmeetrilise koormuse korral?
5. Mis on mittesümmeetria erijuhuks ?
6. Mis juhtub kui ühes faasis tekib katkestus?
60.Kolmefaasilise tarbija koguvõimsus
1. Millega võrdub kolmefaasilise süsteemi võimsus ühefaasiliste
tarbijate korral? Kirjutada valem.
2. Millega võrdub kolmefaasilise süsteemi võimsus kolmefaasiliste
tarbijate korral? Kirjutada valem.
3. Kirjutada tähtlülituses võimsuse arvutamise valem.
4. Kirjutada kolmnurklülituses võimsuse arvutamise valem.
5. Kas tarviti võimsused täht- ja kolmnurklülituse korral on
võrdsed?
6. Miks kasutatakse asünkroonmootorite käivitamisel niinimetatud
täht-kolmnurk lüliteid?
61.Pöördmagnetväli
1. Mis on kolmefaasilise voolu üheks tähtsamaks omaduseks?
2. Kuidas nimetatakse ruumiliselt pöörlevat magnetvälja?
3. Millisel nähtusel põhineb asünkroonmootori töö?
4. Millist koormust kujutab endast asünkroonmootor? Selgita.
62.Elektrimasinad. Elektrimasina tööpõhimõte ja liigitamine
1. Miks kasutatakse elektrimasinat?
2. Mis on elektrimasinate ülesandeks? Elektrimasinate ehitus ja
tööpõhimõte.
3. Kuidas jagunevad elektrimasinad vooluliigi järgi?
4. Sünkroonmasinad, ehitus, tööpõhimõte, kus kasutatakse?
5. Joonestada lihtsaim kolmefaasiline generaator.
6. Kuidas ühendatakse tavaliselt kolmefaasilise generaatori
mähised?
7. Millest oleneb otseselt elektrijaama generaatorite töö?
8. Kuidas saab märgatavalt tõsta üksiku jaama ökonoomsust?
9. Mis iseloomustab sünkroongeneraatoreid?
10.Kus ja kuidas toimub elektrienergia muundamine mehaaniliseks
energiaks?
11.Miks valmistatakse vahelduvvoolu elektrimasinate staatorid ja
rootorid 0,3 – 0,5 mm paksusest elektrotehnilisest lehtterasest?
12.Mida nimetatakse vaseskaoks? Millest selline nimetus?
13.Mida nimetatakse rauaskaoks? Millest rauaskao suurus
oleneb?
14.Mis on ventilatsioonikadu ? Mis on hõõrdekadu?
15.Mida nimetatakse elektrimasina kasuteguriks?
16.Kuidas kasutegurit tähistatakse?
17.Kui suur on elektrimasinate kasutegur?
18.Millest sõltub elektrimasina kasutegur?
64. Asünkroonmootor
1. Mis tekitab kolmefaasilises asünkroonmootoris pöörleva
magnetvälja?
2. Asünkroonmootor, ehitus, tööpõhimõte, kus kasutatakse?
3. Asünkroonmootorite liigitamine.
4. Kui suur on asünkroonmootori käivitusvool võrreldes
nimivooluga?
5. Millest sõltub asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus?
6. Millest sõltub magnetvälja pöörlemiskiirus?
7. Kuidas saab muuta asünkroonmootori rootori põõrlemise
kiirust?
8. Mida nimetatakse libistuseks?
9. Mida tähendab, mootor töötab mittesünkroonselt ehk
asünkroonselt?
10.Kui palju jääb asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus
magnetvälja pöörlemiskiirusest väiksemaks?
11.Kuidas muutub koormuse kasvamisega libistus ?
12.Mida nimetatakse vääratusmomendiks?
13.Milline on vääratusmomendile vastav libistus sõltuvalt mootori
võimsusest ja konstruktsioonilt?
15.Mis sobib hästi asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks
ja käivitusaja juhtimiseks ?
16.Millega saab sujuvalt reguleerida kiirust?
17.Faasirootoriga asünkroonmasinad, ehitus, tööpõhimõte.
18.Kus kasutatakse faasirootoriga asünkroonmootoreid?Kuidas
ühendatakse elektrimootor võrku?
19.Kuidas saab muuta lühisrootoriga ja faasirootoriga mootori
rootori pöörlemise suunda?
20.Milline peab olema elektrimootori võimsus võrreldes
töömasinaga? Nimetada mootori tähtsamad sildiandmed.
21.Joonestada kolmefaasilise asünkroonmootori klemmiplaat
tähtlülituses, tähistada mähiste algused ja lõpud.
22.Joonestada kolmefaasilise asünkroonmootori klemmiplaat
kolmnurklülituses, tähistada mähiste algused ja lõpud.
65.Ühefaasiline asünkroonmootor
1. Kus kasutatakse peamiselt ühefaasilisi asünkroonmootoreid?
2. Joonestada ühefaasilise kondensaatormootori skeem?
3. Ühefaasilise asünkroonmootori ehitus.
4. Kuidas saadakse mootorile vajalik käivitusmoment?
5. Bifilaarne mähis.
6. Kuidas saab muuta kondensaatormootori rootori pöörlemise
suunda?
7. Kas saab ühefaasilist asünkroonmootorit käivitada kui selle
käivitusmähises, aktiivtakistis või kondensaatoris on rike, kuid
töömähis on korras?
8. Ekraneeritud poolustega mootor.
9. Kahefaasiline asünkroonmootor.
10.Õõsrootoriga mootor.
66. Alalisvoolumootor
1. Kas üht ja sama alalisvoolu masinat võib kasutada nii
generaatori kui mootorina?
2. Alalisvoolumasinad. Alalisvoolumasina ehitus ja tööpõhimõte.
3. Kuidas alalisvoolumasinad jagunevad? Teha skeemid .
4. Kuidas ühendatakse alati ankrumähise lõpp ja lisapooluste
algus? Põhjenda.
5. Milleks on alalisvoolumootoril kommutaator? Kommutaatori
ehitus.
5. Kuidas liigitatakse alalisvoolumootorid selle järgi, kuidas on
omavahel ühendatud masina ankru- ja ergutusmähis?
6. Jadaergutusega ehk peavoolumootor , teha skeem. Millistel
juhtudel jadaergutusega mootoreid kasutatakse?
7. Miks ei tohi jadaergutusega alalisvoolumootoreid käivitada ilma
mehaanilise koormuseta?
8. Kas peavoolumasinaid kasutatakse ka generaatoritena?
Selgita.
9. Rõõpergutusega ehk haruvoolumootor , teha skeem. Kus neid
mootoreid kasutatakse?
10.Kas haruvoolumootorit võib käivitada ka mehaanilise
koormuseta? Mis on haruvoolu - mootorile ohtlik? Põhjenda.
11.Kas pidurina töötav haruvolumootor muutub generaatoriks?
Selgita.
12.Kas haruvoolumasinaid kasutatakse ka generaatoritena?
Selgita.
13.Sõltumatu ehk võõrergutusega masin. Millised on sellise
masina omadused?
14. Segaergutusega ehk kompaundmasin, teha skeem.
15.Pärikompaundgeneraator, tema kasutamine.
16.Vastukompaundgeneraator, tema kasutamine.
17.Kus alalisvoolugeneraatoreid kasutatakse?
18.Kuidas saab muuta alalisvoolumootori võlli pöörlemise suunda?
19.Kas polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss ja
miinusjuhtme vahetamisega) saab võlli pöörlemise suunda
muuta? Selgita.
20.Miks ei tohi alalisvoolumootorit käivitada otselülitamisega
liinipingele?
21.Kas alalisvoolumootor töötab ka vahelduvvooluvõrgust?
Selgita.
22.Milline võib olla elektrimootori mähiste minimaalne
isolatsioonitakistus kere suhtes?
23.Nimetada elektrimootorites esinevad peamised rikked.
24.Mis on mootori mähiste isolatsioonile kõige ohtlikum? Selgita.
25.Nimetada elektrimootori ülekuumenemise põhjused?
26.Mis põhjustavad laagri ülekuumenemist?
27.Mida tuleb teha kui ruumi temperatuur ületab +40C?
28.Milline võib olla elektrimasina kere temperatuur?
29.Mis põhjustavad mootori vibratsiooni?
30Mis võivad olla vibratsiooni põhjusteks?
31.Kuidas veendutakse kas vibratsiooni põhjustajaks on mootor
või töömasin?
67.Trafo
1. Mida kujutab endast vastastikune induktsioon?
2. Mida nimetatakse vastastikuseks induktsiooniks? Millest sõltub
emj. suurus?
3. Kus kasutatakse vastastikuse induktsiooni nähet?
4. Miks tõstetakse elektriülekandeliinide pinget sadade
kilovoltideni, energia jaotamiseks tarbijate vahel aga tuleb
pinget madaldada sadade ja kümnete voltideni?
5. Joonestada lihtsaim transformaator , transformaatori ehitus,
trafo üldtähis.
6. Mis ülesanne on trafo mähistel ja mis ülesanne on trafo
südamikul?
7. Trafo tühikäigu režiim. Millest sõltub tühikäigu voolu suurus?
Kas tühikäigu vool on kahjulik või kasulik nähtus?
8. Koormatud trafo režiim. Milline on trafode kasutegur?
9. Lühise režiim. Milline on lühise korral ahela kogutakistus, vool?
10.Mis on lühise tagajärjeks?
11.Trafo ülekandetegur.Kuidas muutub sekundaarmähises vool kui
primaarmähises pinget suurendada?
12.Trafo ülekandetegur.Kuidas muutub sekundaarmähises vool kui
primaarmähises pinget vähendada?
13.Trafo ülekandetegur.Kuidas muutub sekundaarmähises pinge
kui primaarmähise keerdude arvu suurendada.
14.Kuidas muutub sekundaarmähises pinge kui primaarmähise
keerdude arvu vähendada, jättes sekundaarmähise keerdude
arvu samaks?
15.Milline trafo töötab pinget tõstvalt ja milline pinget madaldavalt?
16.Valida õige vastus:
a) Mida suurem on südamik, seda vähem tuleb keerde ühele
voldile.
b) Mida suurem on südamik, seda rohkem tuleb keerde ühele
voldile
17.Kus on kasutusel jõutrafo?
18.Mis on jõutrafo eesmärgiks? Selgitada.
19.Kui palju tõstetakse Eesti suurtest elektrijaamadest väljuvate
liinide pinget?
20.Joonestada kolmefaasiline transformaator, trafo ehitus
tähistada mähiste algused ja lõpud.
21. Pingetrafo . Voolutrafo.
22.Eraldustrafo.
23.Millist trafot nimetatakse säästetrafoks ehk autotrafoks, teha
joonis.
24.Kas autotrafo e. säästetrafo vahel on vahetu elektriline side?
25.Majapidamistransformaatorid.
26.Sobitustransformaator
27.Toitetransformaator.
28.Impulsstrafo.
29.Valida õige vastus:
a) Sisselülitamisel tuleb kõigepealt elektrivõrku lülitada trafo ja
alles siis ühendada trafoga elektritarbija.
b) Sisselülitamisel tuleb kõigepealt ühendada trafoga elektritarbija
ja alles siis lülitada elektrivõrku trafo.
30. Valida õige vastus:
a) Väljalülitamisel tuleb kõigepealt tarbija trafo vooluahelast lahti
võtta ja seejärel trafo elektrivõrgust välja lülitada.
b) Väljalülitamisel tuleb kõigepealt trafo elektrivõrgust välja lülitada
ja seejärel tarbija trafo vooluahelast lahti võtta.
31.Trafo kasutamise põhilised nõuded.
32.Miks ei tohi trafot ühendada alalisvoolu võrku?
68.Trafodest on vajalik teada järgmist:
1. Mis on trafo?
2. Kas trafomähiste vahel on elektriline side?
3. Kas trafomähised ja nendega ühendatud vooluringid on
üksteisest isoleeritud
4. Millise voolu ülekandmiseks trafo sobib? Valida õige(d)
vastused.
a) vahelduvvoolu
b) pulseerivvoolu
c) alalisvoolu
5. Millega on võrdne trafo sekundaasmähises indutseeritav pinge?
6. Millega on võrdne trafo primaarmähisesse juhitav võimsus,
võrreldes sekundaarmähisest võetava võimsusega?
7. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool
pingekõrgendus- trafo puhul?
8. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool
pingemadaldustrafo puhul?
69.Vead trafodes
1. Leida vea põhjus. Võrku lülitamisel põlevad läbi kaitsmed, lülitub
välja kaitseautomaat või undab trafo südamik?
2. Leida vea põhjus. Trafo tühikäigul kuumeneb tugevasti, isegi
suitseb, tühikäigu vool on liiga suur?
3. Leida vea põhjus. Trafo kest ja südamik on pinge all?
4. Leida vea põhjus. Primaarmähis on võrku lülitatud, trafo ei
soojene ega unda , tarbijal ei ole pinget.?
70. Voolu toime inimesele
1. Kas elektrivoolu on võimalik näha? Kuidas on saab elektrivoolu 2. olemasolu ahelas kindlas teha? Tuua näiteid.
3. Nimetada elektrivoolu välised tunnused.
4. Voolu soojuslik toime. Tuua vähemalt kolm näidet.
5. Voolu magnetiline toime. Tuua näide.
6. Voolu keemiline toime. Tuua näide.
7. Mida nimetatakse elektrolüüsiks? Kus elektrolüüsi kasutatakse?
8. Voolu mõju inimorganismile. Voolu toime inimorganismile.
9. Esmaabi elektrivoolu läbi kannatanule.
10.Mis tagavad edu kannatanule abi andmisel? Millest sõltub
enamikul juhtudel kannatanu päästmine?
11.Miks ei ole lubatud puutuda katmata , s.o. isoleerimata
voolujuhtmeid, samuti on kategooriliselt keelatud remontida ja
töötada pingestatud juhtmete ja tarbijatega?
12.Mida tuleb teha enne remondi või töö alustamist elektrivõrgus?
13.Millal võib alustada remonttöid?
14.Milline voolutugevus on inimorganismile juba surmav ?
15.Millist voolu nimetatakse rikkevooluks?
16.Rikkeid on erinevaid, nimeta enamlevinud : 1..... 2..... 3..... 4....
17.Esmaabi elektrivoolust saadud põletushaavade korral.
18.Mida tehakse elektritraumade ärahoidmiseks?
19.Mida nimetatakse lühiseks?
20.Mida nimetatakse maaühenduseks? Mida nimetatakse
kereühenduseks?
21.Mida nimetatakse juhiühenduseks?
22.Millist voolu suurust loetakse inimesele ohutuks?
23.Mis juhtub kui inimese keha läbib vool? Voolu toime inimesele.
24.Kui kaua saab inimese aju olla ilma verevarustuseta?
25.Kuidas töötab voolu all inimese süda?
26.Millest sõltub voolu ohtlikkus?
27.Mis on elektrilöök? Mida nimetatakse kaitseväikepingeks?
28.Millal on inimene voolu ohtliku toime eest suure tõenäosusega
kaitstud?