Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kolloidkeemia (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saab valemist järeldada?
  • Mida aga öelda sadestumiskiiruse kohta?
  • Mis on viskoossus?
  • Mis on siis pindpinevus?
Vasakule Paremale
Kolloidkeemia #1 Kolloidkeemia #2 Kolloidkeemia #3 Kolloidkeemia #4 Kolloidkeemia #5 Kolloidkeemia #6 Kolloidkeemia #7 Kolloidkeemia #8 Kolloidkeemia #9 Kolloidkeemia #10 Kolloidkeemia #11 Kolloidkeemia #12 Kolloidkeemia #13 Kolloidkeemia #14 Kolloidkeemia #15 Kolloidkeemia #16 Kolloidkeemia #17 Kolloidkeemia #18 Kolloidkeemia #19 Kolloidkeemia #20 Kolloidkeemia #21 Kolloidkeemia #22 Kolloidkeemia #23 Kolloidkeemia #24 Kolloidkeemia #25 Kolloidkeemia #26 Kolloidkeemia #27 Kolloidkeemia #28 Kolloidkeemia #29 Kolloidkeemia #30 Kolloidkeemia #31 Kolloidkeemia #32 Kolloidkeemia #33 Kolloidkeemia #34 Kolloidkeemia #35 Kolloidkeemia #36 Kolloidkeemia #37 Kolloidkeemia #38 Kolloidkeemia #39 Kolloidkeemia #40 Kolloidkeemia #41 Kolloidkeemia #42 Kolloidkeemia #43 Kolloidkeemia #44 Kolloidkeemia #45 Kolloidkeemia #46 Kolloidkeemia #47 Kolloidkeemia #48 Kolloidkeemia #49 Kolloidkeemia #50 Kolloidkeemia #51 Kolloidkeemia #52 Kolloidkeemia #53 Kolloidkeemia #54
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 205 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristianleite Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Kolloidkeemia eksam

Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine ­ p

Füüsikaline keemia ii
thumbnail
1
docx

Kolloidkeemia eksam

Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ja I-ioonid. Mida suurem on

Füüsikaline keemia
thumbnail
34
pdf

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendite uurimine, anorgaaniline keemia- kõigi teiste elementide ja

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
29
docx

Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam

vahel. Tekkinud elektroodi ja lahuse vahelist potentsiaalihüpet kirjeldab Nernsti võrrand. Polariseeritaval elektroodil reaktsioone ei toimu ja seal esinev tasakaal on elektrokeemilist laadi. Laetud osakesed ei suuda faaside piirpinda läbida. Järgnevalt vaatleme lühidalt elektrilise kaksikkihi moodustumist nii mittepolariseeritaval kui ka polariseeritaval elektroodil. Kolloidkeemia seisukohalt on elektriline kaksikkiht oluline, kuna elektrilise kaksikkihi tugevus kolloidosakese pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutame metalli tema enda soola lahusesse, näiteks (Zn/Zn2+ või Cu/Cu2+), esineb keemiline potentsiaal. Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahuse faasis on erinev. Sellel põhjusel hakkavad metalli ioonid läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, milles

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
23
doc

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

Katalüsaatori mõju *Katalüsaator kiirendab ühtviisi nii päri-kui vastassuunalist reaktsiooni. *Seega ei mõjuta katalüsaator keemilise tasakaalu asendit, vaid muudab ainult tasakaalu saabumiseks kuluvat aega. Tasakaalulised protsessid Aurustumine ­ küllastunud auru rõhk lahuse kohal on tasakaalu tingimustes konstantne suurus Lahustumine: - lahustunud aine jaotumine kahe omavahel mitteseguneva lahusti vahel vastavalt jaotuskoefitsiendi väärtusele Keemiline kineetika *Füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. *Termodünaamika *Termodünaamikas vaatlesime vaid süsteemi alg- ja lõppolekut, vahepealne osa ei olnud oluline. *Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Kas reaktsioon toimub või mitte? *Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. *Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. Kui kiiresti toimub reaktsioon?

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
14
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
23
doc

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

o. osakeste kogupinna suhtega aine ruumalasse: s0=s/V kus s0 - eripind, S - osakeste kogupind, s.o. faaside eralduspind, V - dispersse faasi ruumala. Kolloidkeemias vaadeldakse selliseid dispersseid süsteeme, kus aine pole pihustatud molekulidena, vaid esineb suuremate agregaatidena. Molekulaarse pihustatuse korral kaob heterogeensus ning saame süsteemid, millede uurimisega tegeleb füüsikaline keemia. Disperssed süsteemid jaotatakse sõltuvalt osakeste mõõtmetest (meetrites) järgnevalt: Osakese >10-7m 10-7-10-9m <10-9m läbimõõt Süsteemi Jämedisperssed Kolloiddisperssed Molekulaar-ja nimetus süsteemid. süsteemid, soolid ioondisperssed süsteemid Suspensioonid, emulsioonid 3

Kolloidkeemia
thumbnail
19
docx

Füüsikaline keemia konspekt

Katalüsaatori mõju *Katalüsaator kiirendab ühtviisi nii päri-kui vastassuunalist reaktsiooni. *Seega ei mõjuta katalüsaator keemilise tasakaalu asendit, vaid muudab ainult tasakaalu saabumiseks kuluvat aega. Tasakaalulised protsessid Aurustumine ­ küllastunud auru rõhk lahuse kohal on tasakaalu tingimustes konstantne suurus Lahustumine: - lahustunud aine jaotumine kahe omavahel mitteseguneva lahusti vahel vastavalt jaotuskoefitsiendi väärtusele Keemiline kineetika *Füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. *Termodünaamika *Termodünaamikas vaatlesime vaid süsteemi alg- ja lõppolekut, vahepealne osa ei olnud oluline. *Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Kas reaktsioon toimub või mitte? *Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. *Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. Kui kiiresti toimub reaktsioon?

Füüsikaline ja kolloidkeemia



Lisainfo

Konspekt - vastab Füüsikalise ja kolloidkeemia aine kolloidkeemia eksami küsimustele1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid3. Kolloidsüsteemide puhastamine4. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused5. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine6. Kolloidlahuste osmootne rõhk7. Sedimentatsiooni tasakaal8. Laplace võrrandi tuletamine9. Viskoossus10. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine11. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig12. Adsorptsioon13. Pindpinevuse määramise meetodid14. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine15. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid16. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine. Langmuiri adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse aine vesilahuse ja õhu piirpinnal17. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal18. Polümolekulaarne adsorptsioon (BET). Adsorptsiooni isotermide põhitüübid19. Kapillaarkondensatsioon20. Elektrolüütide adsorptsioon21. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon23. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus. Dupre võrrandi tuletamine24. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal25. Elektrokineetilised nähtused26. ζ-potentsiaal ja lisandite mõju ζ-potentsiaalile27. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi ääramine28. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel’29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees30. Koagulatsiooni ebakorrapärased read31. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel32. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest33. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid34. Poolkolloidid35. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon

Meedia

Kommentaarid (2)

Minirisk profiilipilt
Minirisk: Hea kokkuvõtlik materjal.
10:22 02-01-2014
Vi4uha profiilipilt
Vi4uha: sobib ikka
09:41 02-06-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun