Koeratõugude leksikon (0)

Koeratõugude leksikon
 Dekoratiivkoerad
Bedlingtoni terjer
See loom paistab esimesel pilgul lamba taoline, sõbralik ja rahulik, kuid võõraste vastu on ta piisavalt umbusklik ja mõõdukalt tige . Ta on lastele hea seltsiline ja kiindub kergelt peremehesse. Belingtoni terjerid on liikuvad, energilised ja alluvad hästi dressuurile. Tal on kõrvalekaldumine käär- või tanghambusest. Tema värvus ja karvkate ei ole tüüpiline. Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad , laud ja ninapeegel pruunid . Ükskõik, millise värvuse korral mokad, laud ja ninapeegel täielikult pigmendita.
Bolonja koer
Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer , üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti vastu pead hoiduvad. Ta silmad on ümmargused, suured, otsesed ja veidi pungis. Hambad on tal valged. Normaalne on käärhambus. Tal võib ka olla taatsine või eetsine hambumus. Nõrga pigmendiga ninapeegel ja mokad. Bolonja koeral on pikk kere .
Jaapani tśinn
Arvatakse, et see koer põlvneb Hiinast ja on suguluses pekingi paleekoeraga. Rahvas pidas neid koeri kaheksandal sajandil Jaapanis jumala lemmikuiks. Jaapani tśinn on populaarne ja hinnatud kogu maailmas. Nad on sõbralikud, õrnad, väikesed, ja julged koerad . Värvuselt on levinud mustade laikudega valged koerad. Laigud võivad olla ka pruunid ja punakaspruunid , kuid