Koeratõugude leksikon
Dekoratiivkoerad
Bedlingtoni terjer
See loom paistab esimesel pilgul lamba
taoline, sõbralik ja rahulik, kuid võõraste vastu on ta piisavalt umbusklik ja mõõdukalt tige . Ta on lastele hea seltsiline ja
kiindub kergelt peremehesse. Belingtoni terjerid on liikuvad,
energilised ja alluvad hästi dressuurile. Tal on kõrvalekaldumine
käär- või tanghambusest. Tema värvus ja karvkate ei ole
tüüpiline. Hallidel ja hallilaigulistel koertel mokad , laud ja
ninapeegel pruunid . Ükskõik, millise värvuse korral mokad, laud ja
ninapeegel täielikult pigmendita.
Bolonja koer
Bolonja koer on malta koera lähedane
sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli
ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer , üleminek
otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti
vastu pead hoiduvad. Ta silmad on ümmargused, suured, otsesed ja
veidi pungis. Hambad on tal valged. Normaalne on käärhambus. Tal
võib ka olla taatsine või eetsine hambumus. Nõrga pigmendiga
ninapeegel ja mokad. Bolonja koeral on pikk kere .
Jaapani tśinn
Arvatakse, et see koer põlvneb
Hiinast ja on suguluses pekingi paleekoeraga. Rahvas pidas neid koeri
kaheksandal sajandil Jaapanis jumala lemmikuiks. Jaapani tśinn on populaarne ja hinnatud kogu maailmas. Nad on sõbralikud, õrnad,
väikesed, ja julged koerad . Värvuselt on levinud mustade laikudega
valged koerad. Laigud võivad olla ka pruunid ja punakaspruunid , kuid
.........................................9 Hagijas.............................................................................................................................................10 Chow chow......................................................................................................................................10 Dobermann......................................................................................................................................10 Dalmaatsia koer..............................................................................................................................12 Terjer...............................................................................................................................................12 Retriiver...........................................................................................................................................13 King charles spanjel .............................................
...................................4-6 Ajalooline ülevaade...........................................................................7-8 Vead...............................................................................................9 Tõu iseloom......................................................................................................................10 -3- -3 VÄLIMUS Suur, tugev, harmoonilise kehaehitusega koer, kellel on rohkelt substantsi ja raske luustik. Sellele tõule on iseloomulikud lai, tömbi kolmnurga kujuline pea, sügav koon, üsna väikesed silmad ja püstised kõrvad, mis ettepoole kallutatud asendis nagu pikendaksid kaela ülajoont. PEA : Massiivne, kuid kogu kerega sobivas harmoonias; rahulikus olekus ilma laubavoltideta. Pealtvaates on pea tömbi kolmnurga kujuga. -4-
.................................... LÄRMAKUS.................................................................................................... JAHIINSTINKT................................................................................................. TERVIS............................................................................................................ HOOLDUS....................................................................................................... VARUSTUS JA KOERA MÄRGISTAMINE:.......................................................... KEHAOSAD..................................................................................................... PEA :............................................................................................................. KAEL:............................................................................................................. KERE:............................................................................
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11
Tartu Veeriku kool KOER Brait Susi Tartu 2012 Sissejuhatus Koer on olnud juba tuhandeid aastaid inimese sõbraks ja üheks esimeseks koduloomaks. Koduloomaks on ta aegade jooksul kujunenud kodustatud hundist. Tänapäeval näib, et koer on kõik hundi kombed ammu unustanud. Kui aga teda tähelepanelikult jälgida, võib temas veel ära tunda tema kauge esivanema - metsiku hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks.
Peab omama relvaluba, laskekaitse tunnistus, jahikoera pass. Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). JAHIKOERAD: Koera põlvnemine: Kõik koeratõud pärinevad mingist ürgsest, tänaseks väljasurnud esivanemast (Buffon) Koera eellaseks on kuldsaakal Koera teke on polüfüleetiline Iidsed koeratõud ja nende järglased: Turbakoer: spitsid, pintserid, osa laikasid Inostrantsevi koer: Kaukaasia lambakoer, dogi, njuufaundlandi koer Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer Tuhakoer Eestis kasutatavad jahikoerad: Hurdad (vene hurt e barsoi) orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud
...........10 Lisad..........................................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Koer on loom, kes on inimese lemmikuks olnud juba päris pikka aega, umbes 10 000 aastat. Koeratõugusid on maailmas väga palju, kuid käesolev referaat on tehtud minu lemmik koeratõu kuldse retriiveri kohta. Minu kodus kasvab sellest tõust koer Sally, õige nimega Great Challenge All-Embraching, mis tähendab Suur Väljakutse Kõike-Haarav, see nimi sobib talle 100%. Teema valisin seetõttu, et saada nii selle tõu kui ka oma koera kohta rohkem teada. Töös on välja toodud tõu arenemine ja jõudmine Põhjamaadesse. Lisaks on kirjeldatud looma välimust, iseloomu ja käitumist, millest olenevalt tuleb välja millistele inimtüüpidele see koeratõug sobib. Ära on mainitud see, mis aladega nad kõige paremini toime tulevad ning on
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja mik
Kõik kommentaarid