Tallinna Tehnikaülikool
Materjalitehnika instituut
Tehnomaterjalid
KODUNE TÖÖ NR 1
Terased ja malmid
Tallinn 2011
1. Fe-Fe3C
Faasdiagramm
2. Terase struktuuriskeem
p- perliit
f- ferriit
Struktuuriosad tekivad temperatuuril umbes 800°C.
Tegemist on alaeutektoidse terasega, mille struktuur on F+P. Kui
lähtuda terase kasutusalast, siis on tegemist konstruktsiooni
terasega.
3. Eeltermotöötlusviisid antud terasel
- lõõmutamine
- normaliseerimine
Struktuuriosad jäävad samaks, sest jahtumiskiirus on madal (
ferriit ja perliit).
4. Terase grupp lähtuvalt lõpptermotöötlusest
Kuna alates 0,3% süsinikusisaldusega terastest on parandatavad,
siis püüeldaksegi konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja
tugevuse poole. See saavutatakse karastamise ja kõrgnoolutuse
tagajärjel. Esmalt viiakse läbi karastamine, mille tulemusena austeniit muutub martensiidiks. Sellega saavutatakse suur kõvadus,
kuid jahtumisel tekkivad termopinged ja martensiidi suur kõvadus
tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja
deformatsioonile. Seda parandatakse aga noolutamisega suhteliselt
kõrgel temperatuuril (450... 650 °C, jahutus õhus). Sellist
karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parandamiseks.
5. Optimaalne karastustemperatuur , terase struktuur peale
karastamist ja kõvadus HRC.
Terase optimaalne karastustemperatuur on 30-50 kraadi üle A3,
mis on umbes 800°C-830°C vahemikus . Peale karastamist tekib
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TERASED JA MALMID Kodutöö nr. 3 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord TERASED ............................................................................................................................ 3 MALMID .......................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut MATERJALIÕPETUS Kodutöö nr 1 Teostas : 041081 MATB-34 Tallinn 2005 Eesmärk: Tutvuda rauasüsinikusulamite (teraste ja malmide) struktuuri termotöötluse ja neist tulenevate omadustega I osa (Terased & malmid) küsimused 1. Joonistage Fe-Fe3C faasidiagramm (FD), märkige FD-i kõikides alades faasid ning tooge üksikute sulamigruppide (eutektsed, ala-ja üleeuteksed; eutektoidsed, ala-ja
austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5. C sisaldus 2,5% (Alaeutektmalm). · Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur. · Lõiketöödeldavus halb sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. · Ei ole survetöödeldav malm. Valgemalmi või hallmalmi tekkimisel mängib osa räni sisaldus.Valgemalmi tootmisel on seda vähe ja hallmalmi puhul palju. Valgemalm tekib ka suure jahtumiskiiruse korral. 2) Osa 1. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke Tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus?
165), jahutus õhus. Sellist noolutust nimetatakse kõrgnoolutuseks. Noolutatud terase struktuuriosad on Ferriit + Tsementiit. 4. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)? Kõvadus: väike. Tugevus: suurem kui lõõmutatud olekus. Sitkus: suur. 5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke tabelist 3) valmistamiseks sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) Materjaligrupp: Parendatav teras (1.7006 või 1.7025) Mark: 46Cr2 või 46CrS2 võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks a) Treimine b) Termotöötlus sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks a) karastamine (täiskarastamine õlis 820 oC juures) b) noolutamine (kõrgnoolutus 450-650 oC juures, miinimum 45 minutit sõltuvalt detaili kujust ja massist).
Vickers - põhineb teemantpüramiidi surumisel uuritava materjali pinnasse. Vickersi
kõvadust iseloomustab koormuse ja teemantpüramiidi jälje diagonaali suhe.
Kõvadusmeetodi valik:
HV, HRB, Barcol,
Sile HRM, HRR
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut MATERJALIÕPETUS Kodutöö nr 1 Teostas : MATB-34 ****61 Tallinn 2004 1. Faasidiagramm Fe-Fe3C alaeutek- eutek- üleeutek- alaeutektsed eutektsed üleeutektsed toidsed toidsed toidsed 2. Struktuurivormid: Faasilised (tardfaasid) ferriit (F), Austeniit (A), Tsementiit (T) Faasilised A+L, L+T, A+T, F+A, F+T Mehaanilised segud: Ledeburiit (Le): C-4,3%, t=1147...727 kraadi C, Le= A+T; t=..
1 Kuidas muutuvad süsiniku sisalduse kasvades terase mehaanilised omadused? : 1. kõvadus väheneb 2. kõvadus suureneb 3. sitkus väheneb 4. sitkus suureneb 5. survetöödeldavus paraneb 6. lõiketöödeldavus halveneb 7. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema 2 Mis on teras? : 1. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 2. Teras on keemiline element 3. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) 3 Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 4 Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 5
Tallinna tehnikaülikool Tehnomaterjalid MTM0010 Kodutöö Fe-Fe3C faasidiagramm. Terase termotöötlus Juhendaja: Kristjan Juhani Kevad 2009 1.2 Kodutöö. Fe-Fe3C faasidiagramm 1. F+P P P+T´´ P+T´´+ Le Le Le+T 2. Mehaanilised segud Fe-C-sulameis ja nende faasiline koostis: · Leburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147C. L Le(A+T). Kuni temperatuurini 727 Ckoosneb leburiit austeniidist ja tsementiidist, alla 727C- ferriidist ja tsementiidist.
Kõik kommentaarid