50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tilk89
Õppematerjali autor
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused Koostas: Merlin Oja Juhendas: Jaana Vaino Tartu 2008 TURBAAED Turbaaiad said alguse 1927 aastal sotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia
Kiviktaimla rajamine ja hooldamine Kiviktaimla mõiste ja olemus Kiviktaimla tänapäevases mõistes on selline kividest ja erinevatest taimedest kombineeritud istutusala, kus püütakse kõige otstarbekamalt esile tuua nii taimede kui kivide ilu. Kiviktaimla (alpiinium) on iluaia osa, kus korrapäraselt või
Kiviktaimla Mis on kiviktaimla? Kaunitele mägitaimedele loodu kasvutingimused kus taimed asetsevad kivide vahel jäljendades looduslikku paigutust. Istutusala, kus kasutatakse kive ja sinna sobivaid mägitaimi. Mis taimed? Enamus valguslembesed taimed. Näiteks mägisibul, kukehari, basiilikulehine seebilill, metssalvei, villane paju, metsvits, tulinelk, aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda. Mida aga igaüks pma kiviktaimlas kasvatab on täiesti maitse asi. Liiga väikest kivide kasutamisel kipub tulemus kergesti kaootilseks muu
Rohttaimede nimekirjad 2015/16 ja 2016/17 1. Püsililled, sh sibullilled Hinne “3” Achillea millefolium harilik raudrohi Aconitum napellus sinine käoking Ajuga reptans roomav akakapsas Alchemilla mollis pehme kortsleht Artemisia schmidtiana Schmitdi puju Aruncus aethusifolius korea kitseenelas Aruncus dioicus harilik kitseenelas 1 Asarum europaeum harilik metspipar Aster novi-belgii õiekas aster Astilbe x arendsii Arendsi astilbe Astilboides tabularis laudleht Bergenia cordifolia südajalehine bergeenia Cerastium tomentosum karvane kadakkaer Cimicifuga simplex liht-lursslill
*augu kaevamine on oluliselt töömahukam, kui hunniku moodustamine. Meetodi põhipuuduseks on asjaolu, et kujunduslikult ei pruugi kuhi ehk teisisõnu kõrgendatud peenar alati sobida - ta paistab liialt silma. Püüdes teda siduda ümbritsevaga, oleme eneselegi märkamatult üle läinud 'augumeetodile' koos kõigi tema puudustega. Ääriseta kuhi valgub laiali Lihtsaim lahendus on turbakuhi sedavõrd laiali lükata, et moodustuks kõrgendatud peenar. Enamasti jätab selline variant siiski lõpetamata mulje ja ka peenar kipub aegapidi laiali vajuma. Seega peame turbahunniku millagagi ääristama. Turbapätsid. Loomulikumaks piirdeks on turbaplokid, mida tükeldavad ja turustavad mõned turbatööstused. Pätsid on suure noaga või käsisaega üsna hõlpsasti lõigatavad. Nendest saab moodustada suvalise kujuga äärist. Mugavam on kasutada niiskeid plokke, liialt kuivad tuleb asetada suuremasse anumasse ja lasta vesi peale
......................6 Mini-alpinaarium...............................................................6 Vee alpinaarium................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................7 Kasutatud kirjandus......................................................... 8 2 Sissejuhatus Käesolevas referaadis saame teada olulisema kiviktaimla ehk alpinaariumi rajamise kohta. Rajamine võib olla keerukas, kuid eelkõige võimaldab see aias kasutusele võtta muidu kasutult seisvaid aiasoppe, näiteks erinevaid kaldpindu. Muidugi, see referaat ei muuda meid veel prohvessionaalseks maastikukujundajaks, peale selle, klassikaline alpimägi pole ainult töömahukas, vaid ka üsna kulukas. 3 Ajalugu
Roosad või olenevalt sordist pruunikad punakad õied. · Sobib tavaline kuivem aiamuld, ka liivmuld. · Ei talu liigniiskust! Kasutada kiviktaimlas Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis · Mõned sordid: Alba, Valentine. · Roosakad, punakad või valged õied. · Kõrgus 50-60 cm. · Õitseb juunis-juulis. · Poolvarjuline kuni päikseline kasvukoht. · Parasniiske, huumusrikas muld. · Kiviktaimla, varjuline kasvukoht, varjuaed. Lursslill Cimicifuga simplex Liht-Lursslill Cimicifuga simplex · Kõrgus 128-180 cm. · Õied valged roosa varjundiga. Õitseb juulist septembrini. · Purpurpunased lehed, seetõttu dekoratiivne. Puhmik. · Poolvarjuline kuni päikeseline kasvukoht. · Parasniiske, viljakas aiamuld. Heleenium Helenium Heleenium Helenium · Mõned sordid: `Moerheim's Beauty`, 'Sahin´s Early Flowerer`
html Korea kitseenelas (Aruncus aethusifalius) Puhmik keskmise tihedusega, madakasvuline, 30.40 cm Kasvab päikeselises, varjulises kasvukohas Sobib tavaline aiamuld, mis on parasniiske, huumusrikas muld Õitseb maist-juulini, valged püramiidsed õisikud, lehed suvehaljad, väikesed, rohelised, sulglõhised, sügisene värv oranz. Õisikud pärast õitsemist kohe maha lõigata. Paljundamine seemnetega kevadel, kuid puhmiku jagamise teel raske paljundada Kasutusotstarve püsikupeenar, kiviktaimla, peenraservad, soololill Sortidid ,,Noble Spirit", Harilik metspipar (Asarum europaeum) Taim on roomav, madal. Kasvab Euroopas (v.a Briti saared, Holland, Skandinaavia), Lääne-Siber levinud metsas ja metsastepis Kasvukoht poolvari kuni täisvari, taim on mürgine Muld niiske, lubjarikas, kohev Õitseb õied purpur-punased, väikesed, ühekaupa varre tipu, sõitseb mai-juuni, lehed talvehaljad, keskmise suurusega, tumerohelised, neerjad, nahkjad, läikivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid