Kirjanike elulood ja looming (0)

Artur Alliksaar
Elulugu:

• Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu – 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja.
  
• Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust.
  
• Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega.
  
• Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis . Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul.
  
• Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine , laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest.
  
• Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele .
  
• Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski.
  
• Tolle ajastu vaim, tunded, traagika , kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,
  
• inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt.
  
• 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus.
  
• Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad- luuletajad : Andres Ehin, Henn -Kaarel Hellalt , Aleksander Suuman ja Mati Vaga , ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil.
  
• Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep , Boris Kabur , Tõnu Kõiv, Leo Metsar , Ülo Torpats, Mati Hunt.
  
• Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang , Harald Peep .
  
• Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi.
  
• Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof - füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua , kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta.
  
• Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm.
  

• Nimetu saar" (näidend, 1966)
  
• "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968)
  
• "Luule" ( koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976)
  
• "Väike luuleraamat " (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984)
  
• "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai , 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004)
  
• "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)
  

• 1875 – 1934
  
• Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas.
  
• Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896- 1904 ).
  
• Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna.
  
• Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja .
  
• Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus.
  

• Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole
  
• Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike
  
• Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism.
  
• Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse
  
• Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem.
  

• Uued luuletused (1909)
  
• Hallid laulud ( 1910 )
  
• Kadunud kodu (1920)
  
• Valge öö (1920)
  
• Valitud värsid (1937)
  
• Üks rohutirts läks kõndima (1957, 1971 , 1983, 2001, 2003)
  
• Väike luuleraamat (1964)
  
• Rändaja õhtulaul (1998)
  
• Laps ja tuul (2000)
  

• 1883 – 1956
  
• luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane
  
• Sündis Tartumaal , Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas
  
• Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri gümnaasium)
  
• gümnaasiumipäevil viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse- ja saksa keelt.
  
• Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Peale seda astus ta Tartu ülikooli. 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, mille lõpetas 1910 aastal.
  
• Aastatel 1917–1919 oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks .
  
• 1921–1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne . 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935 Uppsala ülikooli audoktori kraad.
  
• Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus
  
• Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule.
  

• Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute Kiired I – III (1901– 1902 ) toimetajana .
  
• Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!.
  
• Hoogsarütmilise luulega esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogu " Tuulemaa " kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi . I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsioonide sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950).
  
• Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ning "Noor-Eesti nõlvakult" ( 1931 ) ning kirjanduslikke uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.