Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjanduse liikide kokkuvõtted (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Seikluskirjandus :
  • Üks vanimaid proosa liike
  • Vanimad liigid on rüütli- ja pastoraalromaanid
  • Rüütliromaan-mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis on mõeldud teistele eeskujuks
  • Pastoraalromaan- kujutati idülliliselt karjaste elu.(Tunnete ja elamuste kirjeldamine)
  • Dumas , H.Pyle
  • Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul ja peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse.
    Ajalooline kirjandus:
  • Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi
  • Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas
  • Victor Hugo, Walter Scott , Eduard Bornhöhe
    Kriminaalkirjandus
  • Looja: A.C.Doyle Edasirajajad: Agatha Christie , Georges Simenon
  • Teose keskmes on peategelane , kelle silme läbi sündmusi jälgitakse
  • Iseloomulik on tüüpiline miljöö. 19. sajandi kirjanduses olid selleks tavaliselt üksikud lossid, majad, surnuaiad vms. Tänapäeval suurlinna keskond .
    Õudus kirjandus
  • Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet .
  • Tavatud sündmuskohad - (üksikud lossid, kummitavad majad, õised surnuaiad)
  • Väärastunud tegelased - (sarimõrvarid, süütajad, vägistajad)
  • Tegevuskohti , olukordi ja tegelasi psühholoogiat kirjeldatkse üksikasjalikult ja sügavuti.
  • Õuduskirjanikuna saavutas kuulsuse ameeriklane Edgar Allan Poe. Vene kirjanikest on õudusjutte kirjutanud Nikolai Gogol, eesti autoritest Veiko Belials ja Urmas Alas .
    Teaduslik- fantastiline ehk ulmekirjandus
  • Eesmärk on käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis
  • Aluse pani Jules Verne
  • Johann Wolfgang Goethe , Mery Shelley
    Utoopia
  • Selline teos, mis räägib sellisest kohast ja korrast, mida pole olemas.
  • Thomas More, Platon
  • Eestis: Karl Ristikivi
    Eepika
  • Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi.
  • Jaotub žanriteks: eepos , romaan ( suurvormid ); jutustus, novell , lühijutt, valm, anekdoot jt (väikevormid)
  • Kirjutatud värssidest ja selles luuakse maailmast terviklik pilt.
  • Romaanis kasutatakse proosavormi ja kujutatakse tegelasi nendr kongreetses ümbruses – kindlas ajas ja ruumis.
  • Novell erineb romaanist lühiduse ja keskendatuse poolest
  • Üleminekužanriks eepika ja lüürika vahel võib pidada poeemi, milles on ühendatud mõlema, nii proosa kui ka luule tunnusjooned.
  • Poeemi iseloomustavad jutustav laad ning värsimõõt ja riim.
    Eepos
  • Pikk jutustava sisuga, enamasti värssidest kirjutatud teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste ülistuslauludest.
  • Kalevala - Elias Lönnrot
  • Kalevipoeg- Friedrich Reinhold Kreutzwald
    Romaan
  • Ulatuslik jutustav kirjandusteos , mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis .
  • Eduard Vilde , Anton Hansen Tammsaare
  • Jutustus
  • Sündmustiku haardelt on see novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum
  • Kolm Põhikompunenti on süžee, tegelased ja miljlöö.
  • Tegelsi kujutatakse arengus. Miljöö hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti.
  • Ivan Turgenev , Anton Tšehhov, Mark Twain
    Novell
  • Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikut ühe keskse teemaga .
  • Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõpeb puändiga.
  • Friedebrt Tuglas , August Gailit
  • Lühikest novelli nimetatakse novelletiks.
    Valm
  • Õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt.
  • Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid.
  • Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal .
  • Ivan Krõlov
    Anekdoot
  • Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu.
    LÜÜRIKA LIIGID JA ŽANRID
  • Tänapäeval on lüürika üks kirj anduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus.
  • Lüürika žanrid on ballaad , ood, sonett , hümn.
  • Riim- sarnase kõlaga sõnade kuntstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus.
  • Värss- kõne rütmiline ühik, mis moodustab luulerea.
  • Stroof ehk salm - kirjakujuliselt(2,3,4,5 jne kaupa) rühmakas ühendatud värsid
    Sonett
  • koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimisskeemiga abab abab cdc dcd
  • Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3
  • Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2
  • Marie Under
    Ballaad
    Lüüriline jutustav luuletus , mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süžee.
  • Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline
  • Friedrich Schiller , Johann Wolfgabg Goethe, Marie Under
    Poeem
  • Lüroeepiline žanr, pikem mitmeosaline luuleteos , mida iseloomustab jutustav süžee.
  • Dante Alighieri, Villem Ridala, Juhan Smuul
    Haiku
  • Väike jaapani loodusluuletus
  • silbid vastavalt 5+7+5
    DRAMAATIKA LIIGI JA ŽANRID
  • Dramaatika ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus on üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja doaloog ehk kahekõne
  • Mõeldud laval ettekandmiseks.
  • Tähtsamad žanrid on tragöödia, komöödia ja draama .
    Tragöödia
    Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.
  • William Shakespeare – “ Hamlet ”, August Gailit – “ Libahunt
    Komöödia
    Tänapäeval mõistetakse komöödia all lõbusa sisuga näidendit, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust) või ühiskonnaa levinus negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm)
  • Lydia Koidula, Eduard Vilde
    Draama
  • Draamas on ühendatud koomiline ja tragöödiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse.
  • Seal uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat.
  • Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osalise surmaga nagu tragöödias.
  • Henrik Ibsen , August Kitzberg , Eduard Vilde
    FILM
  • 1895 . detsembrikuus näitasid vennad Lumiere 'id Pariisis esimest mängufilmi.
  • 1927 - heli kasutusele võtt
  • 1935 – esimesed värvifilmid
    LAUL
  • Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: vanaks ehk regivärsiliseks ja uuek ehk riimiliseks rahvalauluks.
  • Regivärsilist rahvalaulu iseloomustab värsiridade rühmitumine parallelismigruppidekd, milles üht mõtet korratakse teiste snadega mitmes värsis. (sõna algustähe kordus ehk algriim )
  • Kaashääliku kordust nim. alliteratsiooniks, täishääliku kordusr assonatsiks.
  • Regivärsilised rahvalaulud jagunevad teemade ja eesmärkide järgi: töö-, orjus -, pulma-, kiige -, laste-, tähtpäeva-, mängulaulud jt.
  • Riimiline rahvalaul kujunes välja 18. saj.
  • Värsid on koondatud lõppriimi alusel salmideks.
  • Tähtsamad liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud.
    AJAKIRJANDUS
    Uudis
  • See on lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine .
    Avalik kiri
  • Avalikud kirjad ei ole mõeldud ühele kindlale lugejale, vaid on kirjutatud paljudele .
    Intervjuu
  • Intervjuu ehk usutlus
    Reportaaž
  • Jutustab-kirjeldav ajakirjandusžanr,
  • Selle eesmärk on jutustada mingist sündmusest.
    Arvustus
  • Arvustus ehk retsensioon
    Koomiks
  • Tõemeelne humoristlik või seikluslik, napi teksti või tekstita jutustav pildirida.

Kasutatud kirjndus: 8. klassi kirjanduse õpik
Kirjanduse liikide kokkuvõtted #1 Kirjanduse liikide kokkuvõtted #2 Kirjanduse liikide kokkuvõtted #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-08-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor patsiplika Õppematerjali autor
nt: draama, tragöödia, seikluskirjnduse ja paljude teisite lühikirjeldus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.]

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Ilukirjanduse põhiliigid

ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos ­ eepika suurvorm, lüüriline luuletus ­ komöödia ­ koomilise lugulaul · värss ­ luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse · jutustava s

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Kirjanduse eksamiks kordamine

KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT *MUINA

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Mõisted kirjanduses

Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid

Kirjandus
thumbnail
7
docx

Mõisted

9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie,

Kirjandus
thumbnail
14
docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie,

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Eepika

Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju. Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku .("kujutamine (A.Dumas "Krahv Monte Cristo", A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus Jutustus ­ eepikazanr, millel on kindel autor ning mis on kirjapandud proosavormis. Jutustus on novelli ja romaani vahepealne zanr : see on novellist vabama ülesehitusega ja pikem, kuid mitte nii mahukas kui romaan. Kujunes kirjanduse põhizanriks 19. Ja 20. Sajandil (M.Twain .(""Tom Sawyeri seiklused", E.Bornhöhe "Tasuja Novell ­ lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba 13.sajandil hakati Itaalias kirjutama lühikesi rahvalikke jutustusi, mida nimetati novelladeks. Giovanni Boccaccio arendas selle zanri kunstilise täiuslikkuseni. ("(F.Kafka "Metamorfoos", F.Tuglas "Siil .Suletude klassikaline novell ­ tiheda sündmustikuga lühijutt, Boccaccio 13

Kirjandus
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1 Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun