Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend (1)

1 Hindamata
Punktid
Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend #1 Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend #2 Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend #3 Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend #4 Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend #5 Kinesioteraapia - parema Achilleuse kõõluse osaline rebend #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karmen P Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
thumbnail
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hapniku kandja), glükoosi

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Suur hulk funktsioone ja vigastuste põhjusi teeb pehmete kudede vigastused igapäevaseks, mistõttu vastavad vigastused juhtuvad väga sageli ning varieeruvalt paljude inimestega. Pehmete kudede vigastuste klassifikatsioon 1. Liigessidemed/ kõõlused. Vigastuste diferentseerimine viitab stabiilsuse vähenemisele: • väljaväänamine, nikastamine (ingl. k sprain)- stabiilsus ei ole mõjutatud • osaline rebend (ingl. k partial rupture)- kuna osad kiud on rebenenud, siis sellest tulenevalt on tegemist mõningase ebastabiilsusega, kuid osad kiud on endiselt intaktsed (vigastamata), sama ka subluksatsiooni ehk mittetäieliku nihestuse korral • täielik rebend (ingl.k complete rupture)- täielik ebastabiilsus ning liigessideme terviklikkuse katkemine (ka dislokatsiooni korral). 2. Lihaste vigastused võivad tekkida läbi: • hävimise, purustuse (ingl.k crushing)

Füsioterapeut
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s

Psühholoogia
thumbnail
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

Põhjus: ühekordne trauma või ülekoormus lihasele. Valu lihase pingutusel. Piirkonnad: - õla kakspea lihase pea kinnitusel ronganokkjätkele ja pika pea kõõlusel deltalihase all, deltalihase kinnitusel õlavarrele; - labakäe piirkond painutajakõõlustel; reie piirkond, reielihase kinnitusel vaagnaluude erinevatele kohtadele. Sagedamini nelipealihasel, reie tagumise grupi lihastel. – põlve piirkonnas sagedamini reie kakspealihase distaalsel kinnitusel. Achilleuse kõõluse põletik, põhjused, sümptomid, ennetamine. Ülekoormusest tingitud vaevus kannakõõlusel. Põhjused: suur kilometraaž; jooksmine ebatasasel pinnal ja mägedes; suur koormus vähe treenitud inimesel; jooksmine kõval pinnasel; jooksupinnase muutmine; kõrge kannakapiga jalanõu; pöiavõlvi lamenemine; pingul ja lühenenud säärelihased; korduvad hüppeliigese vigastused; ülemäärane kehakaal. Sümptomid: koormusel kannakõõluse piirkonnas; jooksu

Spordimeditsiin
thumbnail
50
doc

Anatoomia KOGU konspekt

suurvarbapainutaja faalanksi põhimikule Pikk sääreluu tagumiselt 2.-5. varba dist. Painutab varbaid varvastepainutaja pinnalt faalanksi põhim Sääremarja- Lest-sääremarjalihas Kolm osa ühinevad ja Kanna painutaja, tõstja kolmpealihas –lestlihasmiselt joonelt mood kannakõõluse e ja pindluult Achilleuse kõõluse, mis Kaksik- kinnitub kandluu sääremarjalihas – köbrule med. pea- reieluu med. põndapealiselt lat pea- reieluu lat põndapeal Pikk suurvarba- pindluult suurvarba selgmisele Sirutab suurvarvast sirutaja pinnale

Bioloogia
thumbnail
170
doc

INIMESE ANATOOMIA

-5. varba distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2.-5 varvast, tõstab kanda ja langetab päkka SÄÄREMARJA-KOLMPEALIHAS koosneb kahest lihasest Funkts: painutab säärt, tõstab kanda ja langetab päkka LEST-SÄÄREMARJALIHAS Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt KAKSIK-SÄÄREMARJALIHAS Algab: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõluse ­ achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaluukõbrule 37 EESMINE RÜHM PIKK SUURVARBASIRUTAJA Algab: pindluu mediaalselt pinnalt Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale Funkts: sirutab suurt varvast, tõstab päkka ja langetab kanda PIKK VARVASTESIRUTAJA Algab: pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndalt Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5 varbale.

Bioloogia



Lisainfo

Aine "Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis" kodutöö

Meedia

Kommentaarid (1)

agne profiilipilt
agne: Hea abivahend! Aitäh :)
17:31 18-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun