printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega. · Palju varasem: tabu=püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne. Piirati oma vajadusi säilitati ökoloogiline tasakaal. · 1644 Pühajõgi
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
I katse formul säästva arengu printsiip *1992 ÜRO Üldökoloogia eluslooduse ja keskk vast suhted. Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng. 2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Loodusvarade säästva kasutamise juhis. *Kõik *Looduslike koosluste säilitam *Elamiskõlbuliku loodusvarad on piiratud *Taastuvate loodusvarade keskkonna säilitam *Taastuvate loodusvarade kaitse kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende *Maastike kaitse ja hooldus *Jäätmete käitlus uuenemise kiirusest *Eelistatum on võimalikult 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendam
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua
säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõudeid Loodusvarade ja keskkonna kasutamist reguleerivad tasu- ja kasutusmäärade kehtestamine Rahvusvaheline koostöö. Taastumatu loodusvara kasutamise põhitingimused Teada olevate varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks Taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest Jäätmetega või teise toormega asendamisvõimalusest. Looduskaitse ja keskkonnakaitse Ökoloogia looduskaitse alusteadus Looduskaitse on ühiskondlike, riiklike ja rahvusvaheliste abinõude süsteem. Looduse ja inimese suhete teaduslikuks uurimiseks. Looduskaitse peamiseks eesmärgiks on looduslike koosluste, loodusliku ökosüsteemi säilitamine. Keskkonnakaitse on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama elu keskkonnale inimese poolt tekitatud kahjulike mõjude ennetamise ja likvideerimise.
Ei kahanda eluks hädavajalike ressursside nagu puhas vesi ja õhk kättesaadavust, et need säiluks ka tulevastele põlvedele. Säästva arengu põhiprobleem kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, info-) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Säästva arengu printiibid: · Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena · Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast · Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal poliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest · Loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust · Tähelepanu pööramine keskkonna kahjustuste tekkimisele mitte tagajärgede likvideerimisele · Koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel · Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga
Kõik kommentaarid