SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale.......................................................................................
Liikumismäng Mängu pealkiri: "Kõik koos" Mängu eesmärk: Arendada ruumis orienteerumise oskust, lisaväärtusena ka rühmatöö oskus Mänguks vajalikud vahendid: Paber ja pliiats kasvatajale; kriit või paberiteip, laste arvule vastav hulk toole, kaks poomi( väisemate laste puhul võib kasutada vaipa või kriidijoont) Mängu kirjeldus: Grupp jagatakse kaheks paarislugemise teel. Kasvataja ütleb: "Rühm: Hüppa üles" ("Kükita nurka", "Heida põrandale pikali", "Kõnni üle poomi", "Istu toolile", "Plaksuta käsi kõrgel õhus", "Koputa seinale", "Joonista õhku ring", "Hüüa lakke: Hei", "Seisa toa keskele", "Hüppa üle kriidijoone"). Loomulikult võib mängu keerulisemaks arenedes käsklusi lisada) Mängu reeglid: 1. Jälgida, mida kasvataja ütleb ja jälgida, et kogu rühm teeks seda sama 2. Kui keegi rühmast nii ei tee nagu kasvataja ütleb, kaotab rühm ühe punkti 3. Kui kogu rühm teeb seda, mida kasvataja ü...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHA...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
Liikumismängu õpetamise kava Mängu pealkiri: Kaks pluss kaks on neli Mängu eesmärk: Kinnistada arvutamise oskust Mänguks vajalikud vahendid: Mänguala märkimiseks 4-6 koonust Mängu kirjeldus. Valige kaks mängijat kullideks, kes hoiavad teineteisel käest kinni ja jooksevad koos. Kui ükskõik kumb neist puudutab mõnda mängijat, haarab see neil käest nüüd koosneb kull juba kolmest mängijast. Kui kolmekesi järgmine mängija kinni püütakse, jagunetakse kaheks paariks ja jätkatakse püüdmist. Mängitakse, kuni keegi enam pole üksi. Mängu reeglid: 1) kull peab selles mängus koosnema alati vähemalt kahest mängijast (kuid mitte rohkem kui kolmest) 2) joosta tohib ainult mänguala sees Mängu tulem: Lastel on kinnistunud nelja piires arvutamine; Lapsed oskavad liita ning lahutada nelja piires; Ettevalmistus mänguks: Õpetaja märgistab mänguväljaku; Lapsed istuvad ringis kuni õpetaja seletab mängu; Õpetaja määrab ...
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja me...
Korvpallimängija treeningukava.(Ründaja) Ettevalmistusaeg- üks kuu 1. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine kõhulihastest) 2. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine) 3. Päev- jõusaal (tsiitsepsi pumpamine) 4. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine triitsepst) 5. Päev- jõusaal(rinnalihastest pumpamine) 6. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine vasika lihaseid) 7. Päev- ei ole treeningut 8. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 9. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 10. Päev- spordiala tehnika omandamine (3-pointer) 11. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 12. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 13. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 14. Päev- spordiala tehnika omandamine(3-pointer – hommikul ja 3 astet visega - õhtul) 15. Päev- ...
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
