Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keevitamise referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool
Referaat
Keevitus
Koostaja : Allan Raukas PM1
26.05.10
Sisukord:
 1 Kaarkeevitus
  • 1.1 Keevituselektroodid

 2 Terase keevitamine
  • 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases
    • 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis
    • 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis
    • 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases
    • 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases
    • 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases
    • 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases
    • 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases
    • 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases
    • 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases
  • 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine
  • 2.3 Süsinikteraste keevitamine
  • 2.4 Legeerteraste keevitamine

 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine
  • 3.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks
  • 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis
  • 3.3 Alumiiniumi gaaskeevitamine

 4 Vase ja vasesulamite keevitamine
  • 4.1 vase keevitamine

Sissejuhatus
Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine , metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile . Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades.
Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid:
  • Plasmakeevitus
  • Elektronkeevitus
  • Footonkeevitus
  • Laserkeevitus
  • Ultrahelikeevitus
  • Ioonkeevitus
  • Difusioonkeevitus

Tänapäeval
Vasakule Paremale
Keevitamise referaat #1 Keevitamise referaat #2 Keevitamise referaat #3 Keevitamise referaat #4 Keevitamise referaat #5 Keevitamise referaat #6 Keevitamise referaat #7 Keevitamise referaat #8 Keevitamise referaat #9 Keevitamise referaat #10 Keevitamise referaat #11 Keevitamise referaat #12 Keevitamise referaat #13 Keevitamise referaat #14 Keevitamise referaat #15 Keevitamise referaat #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Allan623 Õppematerjali autor
• 1 Kaarkeevitus •1.1 Keevituselektroodid• 2 Terase keevitamine •2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metalliso2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metalliso2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas teraseso2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas teraseso2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas teraseso2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas teraseso2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas teraseso2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas teraseso2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases•2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine•2.3 Süsinikteraste keevitamine•2.4 Legeerteraste keevitamine• 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine •3.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks•3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis•3.3 Alumiiniumi gaaskeevitamine• 4 Vase ja vasesulamite keevitamine •4.1 vase keevitamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Keevitamine

RAKVERE AMETIKOOL KEEVITAJA Rando Pajula KEEVITAMINE Referaat Rakvere 2010 1 Keevitamine Keevitus (protsess)­ kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis

Keevitamine
thumbnail
24
doc

Keevitamine

mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Joon.1 Keevitamise protsess 3 Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
4
docx

Alumiiniumi Keevitus

Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed reziimid on tabelis Alumiiniumi ja selle sulamite vask- või roostekindlast terasest alusel sulamatu elektroodiga käsiargoonkaarkeevitamise reziimid Metalli paksus mm Põkkliide lisametalliga Põkkliide lisametallita Mööda ääristatud serva Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min 0,8 - - 45...55 4...5 40...45 4...5 1,0 65...85 4...5 50...65 4...5 45...55 4...5 1,2 70...90 5...6 60...70 5

Keevitamine
thumbnail
38
rtf

Üldiselt keevitamisest

5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend - tähis PA, (a) - põranda nurk Pb - rõhtasend, horisontaalasend - tähis PC, (d)

Keevitus
thumbnail
6
pdf

Keevitus

Keevitustehnoloogia hõlmab: Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused.

Keevitamine
thumbnail
10
doc

Metallisulamid

Referaat Metallisulamid Nimetu 9a 2012 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................lk 1 Sulamid............................................................................................................................................lk 2 Süsinikterased..................................................................................................................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid.............................................................................................................

Tööõpetus
thumbnail
17
doc

Keevitustehnoloogiad ja -seadmed

järgnevad protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis b) keemiliste elemntide väljapõlemine c) sula keevismetalli legeerimine elektroodikatte ja ­varda metalliga d) õmblusmetalli rafineerimine Sulas keevisvannis reageerib raudoksiid süsiniku, mangaani ja räniga, mille tulemusena nende elementide sisaldus õmblusmetallis väheneb. Hapniku mõju Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise järel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: löögisitkus; korrosioonikindlus; lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendeis. Õmblusmaterjali põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, mustus ning kaitsegaasidest ja räbustist eralduv hapnik.

Metallide lõiketöötlustehnoloogia
thumbnail
52
pdf

Keevitus

: , , . KEEVITUSERILA EESTI KEEL , , . ­ , - , , c . , - - . . - . - , , . , . - . , , , . , , . « , .» / / 4 SISUKORD 1. Üldteadmised keevitamisest ....................................................................................................................... 6 1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted............................................................................................................. 6 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid ............................................................................................................ 6 1.2.1. Sulakeevitus .................................................................................................................................... 6 1.2.2. Survekeevitus ..............................

Keevitamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun