Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011 (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #1 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #2 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #3 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #4 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #5 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #6 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #7 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #8 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #9 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #10 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #11 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #12 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #13 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #14 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #15 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #16 Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011 #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 227 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KasparTr Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
27
doc

Keemia kordamisküsimused

Veel on kõrge soojusmahtuvus. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. 50. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, Lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Tekke reaktsioon Ca(HCO3)2 CaCO3 + H + H2O + CO2 Tema eemaldamine CaCO3 + 2 CH + 3COOH (CH3COO)2Ca + H2O + CO2 52. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks. 54. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö). 1

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted.  Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.  Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)  Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul.

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
48
doc

Keemia eksam 2011

esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Mõlemal juhul tuleb kas torustik välja vahetada või ehitada teise põhimõttega kuuma vee süsteem. Roostevaba terasest kuuma vee katel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul.Kõigi nende näidete juures võib algpõhjuseks lugeda ebakvaliteetset projekti: nimelt puudub enamikes ehitus- ja rajatiste projektides osa ,,Materjalide korrosioonitõrje". Selle osa koostamine ei ole vastavate seadusandlike dokumentide alusel kohustuslik. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele .Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused ? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde.

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
23
docx

Nimetu

kõiki gaasilisse olekusse (temp tõustes ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja mat mis eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin ­ vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikal omad sõlt osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemil sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemil omad sõlt elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
25
docx

Konspekt eksamiks

1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:

Keemia ja materjaliõpetus



Lisainfo

Keemia eksami kordamisküsimustele 2010/2011 leiab just siit vastuseid. Vastatud on enamus küsimusi, lisaks on ka abi pakkuvaid valemeid.

Meedia

Kommentaarid (3)

real profiilipilt
real: Päris 64 küsimuse vastust sealt nagu ei leidnud ? 42 on nagu viimane...
23:16 09-01-2011
Neegrikunn profiilipilt
Neegrikunn: lõpp on tõesti puudu jah
15:31 15-01-2011
Meramo profiilipilt
Meramo: Hea materjal :)
02:49 13-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun